LUULE
Peeter Jakobson
Sõprusele
fs
Taanilinna kunn
Jürgen Rooste
Rahvaloendaja
Kalle Käsper
Maine ja taevalik armastus
PROOSA
Peeter Sauter
Leia see endast üles
Andrus Kasemaa
Leskede kadunud maailm
ARTIKLID
Tõnu Õnnepalu
Tabamatu substants
Jaan Kaplinski
Ütles Masing
Marcus Tullius Cicero
Laelius sõprusest
Ladina keelest tõlkinud Kristjan Pruul
Kristjan Pruul
Cicero “De Amicitia” poliitilisest kontekstist ja rollist
Ralph Waldo Emerson
Sõprus
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
Triinu Pakk
Ralph Waldo Emerson – ameeriklaseks kasvamine
Maurice Blanchot
Sõprus
Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar
Giorgio Agamben
Sõber
Itaalia keelest tõlkinud Maarja Kangro
Daniele Monticelli
Poliitika ja (kui) sõprus. Agambeni mis-tahes-singulaarsused ja nende tulev kogukond
Johanna Ross
Sõbranna – sõbralaadne toode. Kultuurilisi representatsioone meilt ja mujalt
Tõnis Kahu
Pop-kiindumus – üldine ja eriline
KUNSTILUGU
Eero Epner
Õudne ja õdus kohutav kodu
VAATENURK
Eik Hermann
Huvitav sõpruse maitse
Toomas Raudam, “Essee sõprusest”
Epp Ollino
Ma arvan, et just nii see oli
Peeter Helme, “Varastatud aja lõpus”
Alvar Loog
Ära jää jumalaga, puberteet!
Triin Tasuja, “Armastust on ja armastust pole”

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar