LUULE
Märt Väljataga
*Las seiskub kell…
Maarja Kangro
Šeherezade unenägu, Lugu, valumehhanism, Vana armuke, Kõige tähtsam mäng, Kes on ära kupsahtand?, Sõnaliha
Jürgen Rooste
*kui luuletust…, eesti muinasjutu ainetel, rukkikuristikukoll, *mudaguglungi käpp…, paternoster aint no kevincostner
(:)Kivisildnik
(:)jalutuskäik siinsamas vallikäärus, (:)põrgupõhja jürka, (:)luuletus kevadtormi järelnähtudest
Kalju Kruusa
*MIDA SA OLED…, kaebus, viha, avalikk kaasus, ingveritee, armastusavaldus elule (ainult surmakaudne)
Andra Teede
*mu lapsepõlvesõbranna…, *pimedaks läheb…, *vaatame koos…, *sa ütled…, *mu asjad on…
JUTUD
Jan Kaus
Mozart ja Salieri
Peeter Sauter
Suur viin
ARTIKLID
Jaanus Adamson
Kuidas on võimalik olla õnnelik
Hasso Krull
Mõista, mõista, mis see on?
Eksplitsiitsus ja implitsiitsus
Märt Väljataga
Kalev Kesküla luulest
Jan Kaus
Jalutav kirjandus
Mõningaid mõtteid 2009. aasta pisiproosast
Jürgen Rooste
Uusaususe taak: poeedi piinad
Raoul Eshelman
Performatism ehk postmodernismi lõpp
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
Eric Gans
Postmillenaarne ajastu
Inglise keelest tõlkinud M.V.
DIXI
Jaan Ross
Kas Andrei Ivanov on eesti kirjanik?
HüPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
21. loeng: stalinistlik aeg II: ümberhindamine
KUNSTILUGU
Krista Kodres
Vaatlus ja osalus
VAATENURK
Mart Velsker
Raamat, mis räägib kultuurist
Kalev Kesküla, “Elu sumedusest”
Andres Kurg
Suitsukanajalad värskel Sirbil
Kalev Kesküla, “Elu sumedusest”
Marek Tamm
Kolmandal ringil
Kalev Kesküla, “Elu sumedusest”
Peeter Sauter
Peeter Paan unistab mõrvast
Mikk Pärnits, “Hundikutsikaeetika”
Tõnis Kahu
Meest sõnast
Tommyboy, “Aja kiri”, Andrus Elbing, “Resotsialiseerumine”
Maarja Kangro
Ligimesepoliitikast
Hasso Krull, “Paljusus ja ainulisus”
Antoine Chalvin
Lünkade täitmine
Ott Ojamaa, “Armastus seaduslikus abielus”

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar