LUULE
Czesław Miłosz
Mu ustav emakeel
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Maarja Kangro
Alienatsioon, Loovkirjutuse ülesanne, Kärnkonn, September, Ensüümid, Teie, Kell viis, Unenägu relativismist, HHHH
Jaan Ajalik
(unes nähtud), Kriisikäitumine, Pagaasi ja paunasid, *lapsena kartsin…, Veteran, Kuulake!
Eda Ahi
Aadamale, tantsutunnid gravitatsiooniga, La Lupale, viimne hani,
Jorgos Seferis
Astyanax. J.S-i laadis, Asine kuningas, Helena
Uuskreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kaarina Rein
PROOSA
Priit Parmakson
Kevade
Mart Kivastik
James Webbi teleskoop
Mudlum
Minu tädi Ellen
ARTIKLID
Roman Jakobson
Rahvusliku enesemääramise algus Euroopas
Inglise keelest tõlkinud M.V.
Jaan Undusk
Luterlik, valgustuslik ja romantiline keeleideoloogia meie vanemas kirjakultuuris
Kristiina Ross
Eesti teadustõlke eellugu ja hetkeväljavaated
Aleksei Miller
Identiteet ja lojaalsus Vene impeeriumi keelepoliitikas
Vene keelest tõlkinud Kajar Pruul, järelsõna Karsten Brüggemann
Yuri Slezkine
NSVL kui ühiskorter ehk kuidas sotsialistlik riik etnilist eristumist edendas I
Vene ja inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
Sergei Kruk
Läti sotsiaalse lõimumise kontseptsiooni kriitika
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Aet Varik
Tiit Hennoste
Keelega on JOKK
KUNSTILUGU
Hanno Soans
Vakatus ja vaba tahe
VAATENURK
Joanna Ellmann, Robert Kurvitz
Kakskümmend aastat oodatud debüüt
Mait Vaik, “Kõigil on alati õigus”
Margit Tintso
Surematust sõnast ja surelikust muust
Karl Martin Sinijärv, “Krümitor 0671”, “Sureliku muuga”
Mart Velsker
Tähed otsivad peretunnet
Jaan Malin, “Veljesto 90 (100)”, “Meile”
Janar Ala
Räestu rä-rä-rä-rägastikud
Lauri Sommer, “Räestu raamat”
Lauri Sommer
Ilmamuutuste kroonika
Kersti ja Marja Unt (koost.), “Seilates sadamata”
Martin Luiga
Kunnuse-lugemine
Mihkel Kunnus, “Minu eugeenika saladus”
FOORUM
Joel Haukka
Kas Läände põgenemisest polnud mingit kasu?

 

Samal teemal

Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?

Ilmunud Vikerkaares 1992, nr 9 ja 10
Mispärast pole ometi paremad parteigenossed 1945. aastast mõttele tulnud inimnäoga fašismi otsima hakata? (Johannes Gross, «Notizbuch», Neueste Folge, Viertes Stück)
Ajaleheartiklites on juttu vabanemisest sotsialismi lummusest, ühe idee nurjumisest, koguni Lääne-Euroopa ja Saksa intellektuaalide pikaleveninud toimetulekust oma minevikuga. Retoorilistele küsimustele järgneb alati üks…
9/1992

Usk ja teadmine

Ilmunud Vikerkaares 2004, nr 1–2
Kui päevasündmused muutuvad nii pakiliseks, et meilt teemavaliku nii-öelda käest kisuvad, tekib John Wayne’idel meie, intellektuaalide seas muidugi kiusatus hakata võistlema selles, kes kõige kiiremini puusalt tulistada suudab. Ainult veidi aega tagasi õhutasid mõned vaimud meid arutama küsimust, kas ja kuivõrd peaksime end allutama geenitehnoloogilisele eneseinstrumentaliseerimisele…
1-2/2004

Põlevkivitööstusest Hugo Viirese käsikirjades

1930. aastatel on Virumaalt pärit Hugo Viires aeg-ajalt püüdnud veenda Noor-Eesti kirjastust avaldama oma kirjutisi, mis lähtuvad üpris erinevatest ideedest ning žanridest – novellidest ja raamatututvustustest haritlasnaise vaimse profiili koostamiseni. 1939. aasta suvel on tal tekkinud mõte „kirjutada Märt Rauast kui meie suurima põlevkivitööstuse loojast ja arendajast umbes 150-leheküljeline teos.…
1-2/2026

Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas

Kord, vast tosina aasta eest, vaidlesin konverentsil ühe teadlasega. Teda oli pahandanud oma valdkonna meediakajastus ja ta leidis, et ajakirjandus korjab liialt sageli üles kahtlase väärtusega teadustöid ning teeb neist kõlavate pealkirjadega uudiseid. Ajakirjanikud peaksid suutma ära tunda halba teadust ja vältima sellest kirjutamist, väitis ta.
Jaa, mõtlesin kaasa, neid „Šveitsi…
1-2/2026
Vikerkaar