LUULE
Andrus Kasemaa
Juhan Liivi imeline Alatskivi keskkool
Miroslav Holub
Kuru, naeratamissurma sündroom
POOLA BUKETT
Tadeusz Różewicz
Hirm; miks ma kirjutan?; filosoofid; der zauberer võlur
Zbigniew Herbert
Meie hirm; Ungarlastele; 17 IX; Vana Prometheus; Kõneleb Damastes (kes on tuntuks saanud Prokrustesena)
Adam Zagajewski
Vana Marx; Vana Marx 2; Vanad kreeklased
JUTTE
Mikk Pärnits
Hundikutsikaeetika
Madis Kõiv
Neli ärkamiseelset unenägu
Mart Kivastik
Katarsis
ARTIKLID
Mart Kalm
Kui sisearhitektuur oli tähtis
Tiit Aleksejev
Kirjanik ja pasatornaado
Zinovi Zinik
Kas keegi on kodus? Oma varju jälil
HÜPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
11. loeng: kirjanikulood
MEIE INTERVJUU

Vestlus Maurice Blochiga
AKEN
Ivan Krastev
Venemaa contra Euroopa: suveräänsussõjad
DIXI
(:) Kivisildnik
Eesti luule kaotatud sõda
VAATENURK
Epp Ollino
Küsimine tähenduse järele
(Doris Kareva, “Tähendused”)
Epp Annus
Keelest ja moosist
(Igor Kotjuh, “Teises keeles”)
Lauri Sommer
Mängu kutse
(“Artur Alliksaar mälestustes”. Koostaja Henn-Kaarel Hellat)
Eva Piirimäe
Seisus- ja kodanikuühiskond 19. sajandi Eestis
(Ea Jansen, “Eestlane muutuvas ajas”)

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar