LUULE
Kalev Kesküla
Ajalool on mäluauk
Kalju Kruusa
bussis, taara, *OLEN KREEKA TÖÖTAVA RAHVAGA…, tuhat ja üks korda, telefoniga, käkitegu, on ühed tropid, liivaterana
Aare Pilv
*mida öelda…, *väike sõjakas…, *mis kangelaslikkus…, *küps keha…, *ja mis see on…, *oraaklil on…, *jõulujärgne alevikukeskus…, *käin mööda tänavat…
PROOSA
Linda-Mari Väli
Rääkimata lugu
Anti Saar
Ahi
Aapo Ilves
Obstsöönne lugu
ARTIKLID
Meelis Friedenthal
Utoopiate onomatoloogiad
Roosmarii Kurvits
Suured surmad, väiksed surmad
Tanatograafia eesti ajalehtedes algusest tänapäevani
HüPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
24. loeng: Stalinismist perestroikani III: 1960. aastate kirjandusteooriast
AKEN
Wolfgang Streeck
Demokraatliku kapitalismi kriisid
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
KUNSTILUGU
Reet Varblane
Sisyphose pruut ja teised libaolendid
VAATENURK
Mariliin Vassenin
Kriis pidi olema majanduses
Jürgen Rooste, “Kuidas tappa laulurästikut”
David Vseviov
Ütlematajätmiste hoiatuslugu
Andrei Hvostov, “Sillamäe passioon”
Salmo Salar
Unesnõiduja tuleproov
Margus Tamm, “Unesnõiduja”
Triinu Pakk
Mees, hobune, lask… ajas ja ajatult
Claude Simon, “Flandria tee”
Kadri Kõusaar
Kundera küpsemine
Milan Kundera, “Veidrad armastuslood”
Vaapo Vaher
Kuidas lugeda Gumiljovi
Nikolai Gumiljov, “Aafrika jaht”
VIKERKAARE SISU 2011

Vikerkaare sisu 2011

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar