LUULE
Friedrich Hölderlin
Diotima
Marko Kompus
Luule
Mihkel Kaevats
Luule
Lauri Sommer
Luule
JUTTE
Mart Kivastik
The Rolling Stones
Kris Moor
Tänapäeva muinasjutt
Mihkel Samarüütel
Sa abiellusid uimastikaupmehega.
Tõnu Tamm
Katkend whitenoise
Andra Teede
Paigalseis
ARTIKLID
Heie Treier
Armastamise õppetund
Eve Kase näitusest “Kärberi 37”
Maurice Bloch
Kuhu kadus antropoloogia?
Ehk vajadus inimloomuse järele
Clifford Geertz
Tihe kirjeldus
Tõlgendava kultuuriteooria poole
Art Leete
Jahimehe koer ja feng shui
Kaido Kama, Tiit Pruuli
Sajaanisamojeedide jälgedes
Reis ajas ja ruumis
Paul Rabinow
Representatsioonid on sotsiaalsed faktid: modernsus ja postmodernsus antropoloogias
Toomas Gross
Sotsiaalse ja kultuurilise reaalsuse esitamisest antropoloogias
Triin Kallas
Olemus või konstruktsioon
INTERVJUU

Claude Lévi-Straussi küsitleb Indrek Koff
AKEN
William Pfaff
Palju õnne sünnipäevaks
Jan-Werner Müller
Saksa keelest tõlkinud Triinu Pakk-Allmann
Kas “mõtlemispaus” ilma mõteteta?
VAATENURK
Mart Velsker
Raamatu näol ei ole tegu mingi kontseptualistliku kamarajuraga
Anti Saar “Kuidas sa ära läksid ja mina maha jäin”
Toomas Raudam
Anti aeg
Anti Saar “Kuidas sa ära läksid ja mina maha jäin”
Markomaxrebukompus
Meie oma Püha-Paha Jüri
Jüri Üdi “Tiibadega raamat
Kadri Tüür
21. sajandi Runnel
Wimberg “Kärppsed”
Mihkel Kaevats
Luulepiiridel trallitav trükkal
Kaupo Meiel “Polügrafisti käsiraamat”
P. I. Filimonov
Paraguai hinge eripära
Ljudmilla Ulitskaja “Lõbus matus”
Lauri Eesmaa
Analüütiline esteetika?
Marek Volt “Esteetikast”
Linda Kaljundi
Teejuht kultuuriajaloo laienenud valdustesse
Peter Burke “Kultuuride kohtumine”
VIKERGALLUP

Eesti kirjandus 2006
2006. aasta kirjandust hindavad Vahur Afanasjev, Peeter Helme, Mihkel Kaevats, Kätlin Kaldmaa, Alvar Loog, Leo Luks, Brita Melts, Aare Pilv, Piret Põldver, Jürgen Rooste, Ivar Sild, Matis Song, Jaak Urmet, Berk Vaher, Mariliin Vassenin

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar