LUULE
Louis MacNeice
Torupillilugu
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
Triin Tasuja
Noored ameeriklased, *mida ma hakkan peale selle noorusega …, *Noor luuletaja …*Elu, raisk …, *Mõned ööd enne seda …, Toores jõud,
Kirsti Oidekivi
Hääl, *ilus ilm …*sina, vastrohitud roosipõõsas …, *vee keemise kohin …, *lõid risti …, *ja nägi vaid ise …
Triin Soomets
*olen kääbus …, *ela siis hästi …, *telefoni viskasin …, *öö ja ei yhtki silda …, *silla all, puu otsas …
Helena Läks
mjöllnir, granfalloon, bussijaam, hiromant ehk pole tänu väärt
PROOSA
Urmas Vadi
Tartu surm
Anti Saar
Ma tahaksin kodus olla, kui õunapuud õitsevad
Armin Kõomägi
Lumi
KUNSTILUGU
Heie Treier
Otsijad
ARTIKLID
Tõnu Õnnepalu
Kolm ajalugu
Jüri Adams
Eesti valimissüsteemi kriis
Tõnis Saarts, Leif Kalev
Poliitiline kultuur ja Eesti ühiskonna uuenemine
Kaarel Tarand
Aega ja raha – muud pole vajagi!
Aet Annist
Kriisi normaliseerimine
Ott Toomet
Eestlaste ja venelaste tööpuudus 1989-2007
Tiit Hennoste
Mis on saand sest meediast?
Raivo Palmaru
Tõehetk ja hetketõde radikaalse konstruktivisti pilguga
Jaak Kangilaski
Kunst ja rahva maitse
AKEN
John Gray
Kõige võla tee
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
DIXI
Külli-Riin Tigasson
Kiirendus ja tardumine
VAATENURK
Alvar Loog
Who s afraid of Mati Unt
Kalev Kesküla (koostaja), “Undi-jutud”
Mariliin Vassenin
Pühast ja pimedusest
Asko Künnap, “Su ööd on loetud”
Meelis Friedenthal
Palveränd iseenda juurde
Tiit Aleksejev, “Palveränd”
Tõnis Kahu
Popimeelsuse paradoksid
Raoul Kurvitz, “Attitude”

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar