LUULE
Philip Larkin
Raha
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
Kaur Riismaa
Kolmanda aastatuhande alul jutustatud
Tõnu Õnnepalu
Õhtusõnad
JUTUD
Madis Kõiv
Vihm
ARTIKLID
Marshall McLuhan
Meedium ongi sõnum
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
Ragne Kõuts
McLuhan 100 – mis meist saab?
Peeter Torop
Humanitaaria ja propaganda
Mardi Valgemäe
Teatrimaania
Hasso Krull
Mis on luule?
POSTPOSTPOST
Meelis Oidsalu
Kahe posti vahel
Tõnis Kahu
Michael Jackson ja postmodernismi valestart
Mihkel Kunnus
Suur narratiiv, näljas, kiimas ja õigustega
AKEN
John Lanchester
Kui juba Kreeka läheb…
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
HÜPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
23. loeng: Stalinismist perestroikani II: 1960. aastate kirjanikulood
INTERVJUU
Jaan Kaplinski
Kunst on vabaduse vald
Intervjuu Igor Kotjuhile
KUNSTILUGU
Maria-Kristiina Soomre
Las jääda meile me sõnastamata lood…
VAATENURK
Arno Oja
Tiigri ratsastamine
Enn Vetemaa, “Akadeemik Gustav Naani hiilgus ja viletsus”
Kadri Tüür
Etnograafiline meestekas
Tarmo Teder, “Vanaisa tuletorn”
Berk Vaher
Ilming, häppening… või ikkagi kirjandus?
Ervin Õunapuu, “Eesti gootika. Lauavestlused”
Andreas Ventsel
Eripalgeline Lotman
Juri Lotman, “Kultuuritüpoloogiast”; (koost. Mihhail Lotman) “Jalutuskäigud Lotmaniga”

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar