LUULE
Anna Ahmatova
*Ei saa äratada sind …
Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga
Ossip Mandelštam
*Minu lootsiku õõtsuma tõukasid …, Notre Dame, *Und pole …, *Mesi pudelist valgudes …, *Kui meile türmi kurjusest …, *Õed raskus ja õrnus …, *Kui Psyche …, *Mis ahelates hoitud …, *On naisi, kes …
Vene keelest tõlkinud Maria-Kristiina Lotman
PROOSA
Mihhail Šiškin
Pime muusik
Vene keelest tõlkinud Jaan Ross
ARTIKLID
Mihhail Lotman
Kivi õrnus
Maire Jaanus
Tolstoi ja Lacan
KUNSTILUGU
Triin Ojari
Uus Kunstiakadeemia: kolm vaadet
AKEN
Timothy Snyder
Holokaust: eiratud tegelikkus
HüPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
17. loeng: pagulasaastad III. Hilisem kirjandusuurimine Rootsis ja kirjanduslood
VAATENURK
Valdur Mikita
Jaan Kaplinskist mõeldes
Jaan Kaplinski “Jää”
Hasso Krull
Ainsuse esimese isiku anarhiline hääl
Andrus Kasemaa “Lagunemine” Triin Tasuja “Provintsiluule”
Jaak Urmet
Andrus Kasemaa ja tema poetiseerimise masin
Andrus Kasemaa “Lagunemine”
Peeter Helme
J accuse! – puudulik toimetamistöö kui mõrv
“Tule, ma jutustan sulle loo. Noori autoreid 08” Koostanud Dagmar Lamp
Kristjan Pruul
Itaalia uuemast eepikast
Roberto Saviano “Gomorra. Reis camorra äriimpeeriumisse ja võimuunelmasse”

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar