LUULE
Adam Zagajewski
Ahvid
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Valdur Mikita
*ÄÄREMAADE BUDA…, *ARUMETSA KUKSIJA…,*OH GEGEM…
Kaupo Meiel
Põrgu: nälg, taud, surm, sõda
Helena Läks
mul on seda raha vaja, päev on prügikotiga mõõdetav, Virtsu-Kuivastu 12.02.2010
JUTUD
Armin Kõomägi
Vabadus
Mehis Heinsaar
Lugusid sarjast Ebatavaline ja ähvardav loodus
ARTIKLID
Mikko Lagerspetz
Aeg vendluseks?
Rootsi keelest tõlkinud I.A.
Jeroen Bult
Miks ei teki Euroopas ühist mälestamiskultuuri
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Triinu Pakk
Jaanus Adamson
Meie väike Funes
Rein Müllerson
Vabadus, võrdsus ja vendlus postkommunistlikus ja globaliseerunud maailmas
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Aet Varik
AKEN
Alex De Waal
Dollariseerumine
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
HüPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
20. loeng: stalinistlik aeg I: institutsioonid, inimesed ja ideoloogia
KUNSTILUGU
Siim-Tanel Annus
Rahamaalide sünnilugu
VAATENURK
Johanna Ross
See ei ole (poliitiliselt ebakorrektne) nali
Maarja Kangro, “Ahvid ja solidaarsus”
Kalju Kruusa
Eesti haiku 2.0
Asko Künnap, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv, “Eesti haiku”
Sven Vabar
Maagiline protorealism
Mehis Heinsaar, “Sügaval elu hämaras”
Kaupo Meiel
Olgu Jõud meiega
Indrek Koff, “Eestluse elujõust”
Ott Kilusk
Teravapilguline ajalaulik
Kaupo Meiel, “Mu sokid on terved”
Valle-Sten Maiste
Oleg Sõlg on ebaõiglaselt ja täiesti unustatud
Mart Juur, “101 Eesti popmuusika albumit”

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar