Shereen Abedalkareem on kunstnik ja arhitekt, kes uurib ruumi, mälu ja kollektiivse identiteedi suhteid. Tema looming hõlmab joonistust, skulptuuri, videot, 3D-mudeldamist ja virtuaalreaalsust. Juuripidi Gaza argireaalsuses, konstrueerib ta kriitilisi ruuminarratiive, mis mõtisklevad ümberasumise, kuuluvuse ja isiklike lugude üle. Ta kirjutab: „Ma tahan Gazat kanda – oma vanaisa maja, oma ülikooli, pagaripoodi kõrvaltänaval, oma mälestusi, oma palveid, oma minevikku ja tulevikku –, aga mu kott on liiga väike!“
Bayan Abu Nahla on kunstnik Gazast, kes sündis Ramleh’ lähedalt Yibna külast pärit põgenikeperre. Kirglikult huvitatud paberile joonistamisest, käelistest tehnikatest, koomiksist ja digikunstist, on ta lapsest saadik kunsti teinud. Ta kasutab kunsti oma kogemuste dokumenteerimiseks ja eneseuurimise vahendina. Valdavalt tegelevad ta teosed inimsuse küsimustega, eriti keskkonna mõjuga inimestele ja kestvate kriisidega seotud tunnetega. Bayan nimetab oma kunsti kurbuse ja sõjast tuleneva negatiivsuse väljenduseks. Ta kasvas üles üha korduvate sõdade mõju all (2008, 2014, 2021). Ta alustas kunstnikuna tegutsemist 2019. aastal. 2023 korraldas ta oma esimese isikunäituse Petlemmas, aga kaotas osa oma loomingust koos mälestuste ja lapsepõlvealbumiga käesolevas sõjas.
Asem Alnabih on insener ja doktorant-uurija, kes praegu baseerub Gaza Citys. Ta on Gaza linnavalitsuse kõneisik ning kirjutanud paljudele platvormidele nii araabia kui inglise keeles.
Nour Abdel Latif on ema, kirjanik ja õpetaja Põhja-Gazast.
Asmaa Azaizeh on luuletaja, esineja ja ajakirjanik, kes elab peamiselt Haifas. Ta sündis Palestiinas Daburieh’ külas Alam-Galileas. 2010. aastal pälvis ta Al Qattani fondi debüüdipreemia luulekogu „Liwa“ eest, mis ilmus Jordaanias. 2012. aastal sai temast Ramallah’ Mahmud Darwishi muuseumi direktor, ja sestpeale on ta töötanud ajakirjanikuna, ajalehetoimetajana ning saatejuhina raadios ja televisioonis. 2024 avaldas ta mälestusteraamatu „A Year of Small Museums“ ning neli luulekogu. „Do Not Believe Me If I Talked To You Of War“ ilmus 2019. aastal araabia, hollandi ja rootsi keeles. Tema luulet on tõlgitud inglise, saksa, hispaania, farsi, rootsi, itaalia, kreeka keelde.
Razan Saeed Al-Asaly on meditsiinitudeng Gazast. Enda kohta ütleb ta: „Armastan linde, sest nad tuletavad mulle meelde mu vabadust. Mul pole veel olnud võimalust lennata üle selle linna müüride, niisiis ma kirjutan; sest kirjutamine on unistaja teekond sinna, kuhu jalad ei pääse astuma, ent kuhu saavad rännata ta sõnad.“
Heba Alagha on kirjanik, hakawati ehk jutuvestja ja loovkirjutamise õpetaja, kes töötab Gazas Qattani fondis. Teda on tõlgitud ja avaldatud inglise ja prantsuse keeles, ta on loonud arvukalt tekste, mis talletavad genotsiidisündmusi kuude ja aastate lõikes ning mõtisklevad nende üle. Ta algatas podcast’i „3Daraj Gaza“ („Gaza trepikojas“), mis dokumenteerib ümberasumise ja genotsiidi igapäevakogemusi. Ta on osalenud paljudes aktsioonides Gaza toetuseks. Kui genotsiidisõda oli kestnud 200 päeva, õnnestus tal Gazast lahkuda ja leida varjupaik Kairos.
Maya Abu Al-Hayyat on romaanikirjanik, luuletaja ja lastekirjanik. Ta on koostanud lühijuttude antoloogia „The Book of Ramallah“ (2021). Ingliskeelne luulevalimik „You Can Be the Last Leaf“ (2022) jõudis National Book Critics Circle’i auhinna lõppnimekirja. Ta juhib asutust Palestine Writing Workshop, mis loovkirjutuse projektide ja jutuvestmise kaudu innustab lapsi ja õpetajaid lugema.
Shaimaa Abulebda on õpetlane ja kirjanik Gazast. Tema loomingut on avaldanud ArabLit Quarterly, ArabLit ja Electronic Intifada. Oma värskeimatest lugemistest räägib ta Instagrami kontol @shai_reads.
Alaziz Atef on segatehnikas töötav kunstnik, kelle erialaks on kalligraafia, savi ja portreed. Tema huvi khatt’i-kunsti (araabia-islami kalligraafia) vastu pärineb ta lapsepõlveaastatest al-Arroubi põgenikelaagris, kus ta sündis ja üles kasvas. Oma ijaza (teatud tekstide või kunstivormide edasiandmist lubava tunnistuse) khatt’i kunstivormiga tegelemiseks sai ta aastal 2019. Atef elab ja õpetab lastele kunsti Birzeitis, tehes samal ajal koostööd tuntud palestiina kunstniku Sliman Mansouriga.
Mohamed Bitari on luuletaja, näite- ja ajakirjanik ning toimetaja. Ta on õppinud hispaania filoloogiat ja semiidi keeli. Tal on magistrikraad teatriuuringute alal, praegu on ta sel alal doktorant Barcelona Autonoomses Ülikoolis. Dramaturgina oli ta koos Marc Villanuevaga näidendi „Sous la plage“ (2016) kaasautor ja mängis tükis kaasa. Ta on kirjutanud ka Teatre Lliure de Gràcias etendunud näidendi „Síndrome de gel“ (2022). Ta koostas kogumiku „Jo soc vosaltres: Sis poetes de Síria“ (2019). Tema tõlgete hulka araabia keelest katalaani keelde kuuluvad Adania Shibli „Un detall menor“ ning Rasha Omrani „Aquella que va habitar la casa abans que jo“ ja Samer Abu Hawwashi luulekogud, aga ka rida teatriteoseid. Ta on tõlkinud araabia keelde Rafael Alberti, Miguel Hernándeze, Federico García Lorca, Mercè Marçali ja Martí i Poli teoseid ning hulga teatriloomingut. Tema viimane tõlge araabia keelde oli Julià Guillamóni „La Moràvia“ (2024).
Gawad Elakkad on auhinnatud poeet, kirjanik ja uurija Gazast. Lõpetanud Gaza al-Azhari ülikooli, oli ta kultuuriportaali al-Yamama al-Jadida ja selle välja antava ajakirja Nazik peatoimetaja. Ta on avaldanud kaks araabiakeelse luule kogumikku „Ala Dhimmat Ishtar“ (2017) ja „Maqam al-Bayyad“ (2023) ning analüütilise meditatsiooni sufi esteetikast (2023). Kirjastuselt Maqam Editions on ilmumas tema esimene inglise keelde tõlgitud luulekogu „If You Were with Me in the War“. Alates 2023. aasta oktoobrist on ta Gaza maaribal mitu korda pidanud ümber asuma ja me ei tea, kus ta võib selle teksti ilmumise ajal asuda.
Hanan Habashi on õpetaja ja jutuvestja Gazast. Ta on õpetanud Gaza Islamiülikoolis ja Kairo Ameerika Ülikoolis ja tal on magistrikraad rakenduslingvistika alal. Tema töö nii õpetamise, tõlkimise kui ka kirjutamise vallas keskendub mälule, kuuluvusele ja keele ümberkujundavale jõule. Praegu tegeleb ta rahvusvahelise tööga inimõiguste alal.
Hazem Jamjoum on kultuuriajaloolane, arhivaar ja õpetaja püsielukohaga Londonis. Ta on hiljuti asutatud kirjastuse Safarjal Press juhtivtoimetaja. Tema tõlkes ilmus 1804 Booksi kirjastamisel Ghassan Kanafani „The Revolution of 1936–1939 in Palestine“, mis võitis 2024. aasta Palestiina Raamatuauhinna. Tema tõlgitud Maya Abu al-Hayyati romaani „No One Knows Their Blood Type“ avaldas 2024. aastal CSU Poetry Center. Lisaks on tema tõlkes ja Safarjal Pressi kirjastamisel ilmumas Gawad Elakkadi luulekogu „Leading Songbirds from the Slaughter“ (koostanud lisa minerva luxx).
Amanda Najib on haridusteaduste doktorant ja Palestiina Feministliku Kollektiivi liige. Ta on kirjutanud raamatu „Lana Makes Purple Pizza: A Palestinian Food Tale“, mis pälvis 2024. aasta Palestiina Raamatuauhinna. Tema töid on ilmunud ajakirjades Educational Studies, Arab Studies Journal ning Pedagogy, Culture & Society. Kakskümmend kuud kestnud genotsiidi ajal pole ta leidnud tröösti mujalt kui kirjutamisest – klammerdudes sõnade külge, et suuta edasi hingata, edasi mäletada, edasi kujutleda tulevikku, mis jääb kindlaks elule.
Heba Hayek on kirjanik, töötubade läbiviija ja kommunikatsioonikonsultant, kes elab põhiliselt Londonis. Tema töö, mille juured on dekoloniaalsetes ja põlisrahvaste praktikates, vaidlustab suprematistlikke norme ja uurib neist edasi minevaid võimalusi. Ta otsib lugusid, mis võitlevad traditsiooniliste arhiivide ja pealesunnitud nähtavustingimuste vastu. Hebal on kaunite kunstide magistri kraad loovkirjutuse alal Miami Ülikoolist Ohiost, kus ta ka õpetas retoorikat ja loovkirjutust. Tema debüütraamat „Sambac Beneath Unlikely Skies“ võitis 2022. aastal Palestiina Raamatuauhinna. The White Review, Middle East Eye ning The New Arab nimetasid selle Aasta Raamatuks 2021.
Rima Husam Farwanah on 16-aastane kirjanik ja luuletaja Gazast. Enda kohta ütleb ta: „Kirjutan selleks, et püsida elus laastatud maad mälestades. Minu esimene ja ainus ümberasumine viis mu Deir al-Balah’sse ja oli valus ning raske, moonutades seda, mida Deir al-Balah võiks mulle tähendada, veel enne, kui see tähendus jõudis mu südames sündida. Aitasin päikesel tõusta ja loojuda ja korrastasin nädalapäevi, kuni ootasime koju naasmise päeva. Ja kui ma viimaks sain tagasi Gaza Citysse, oli linn ise sealt ammu lahkunud, jättes vaid kurbuse lauale vedelema.“
Samaa Emad Abu Allaban, kes viibib praegu Gazas, on kunstnik, kelle dünaamilised ja mõtlemapanevad teosed süvenevad kunsti, identiteedi ja inimlikkuse lõikepunktidesse. Sündinud Gazas ja omandanud diplomi graafilise disaini alal, uurib Samaa inimkogemuse sügavusi mitmesuguste meediumide, sealhulgas animatsiooni ja digivahendite kaudu. Tema looming peegeldab valusalt kodu komplekssust, inimsuse üha taastuvat vastupanuvõimet ning suulise ajaloo teisendavat jõudu. Samaa on näidanud paljudel näitustel üle maailma oma uuenduslikku lähenemist lugude jutustamisele ja visuaalsele kujutamisele. Ta on illustreerinud lasteraamatuid, kus tema stiil sulandub südamlike jutustustega, inspireerides ja avardades laste meelt. Oma loominguga püüab Samaa istutada järgmisse põlvkonda imestust ja uudishimu, toita empaatiat ja arusaamist mitmesuguse kogemuse suhtes.
Shaden Qous on El Funouni tantsutrupi liige ja magistrand avaliku õiguse alal, kes uurib rahvusvahelist õigust Kolmanda Maailma lähenemiste kaudu. Ta kirjutab: „„Teise katuse all“ on minu sõnum mu isale ja kõigile neile, kes on sirutanud oma kehad sillaks meie rahva vabaduse poole, püüdes dokumenteerida ja kehastada oma isiklikku ja kollektiivset vangistuse ja kaotuse ning päevast päeva kestva vastupanu ja vabastamise kogemust.“ Ta elab Palestiinas Jeruusalemmas.
Shahd Rajab on Gazast pärit kunstnik. Enda kohta ütleb ta: „Ma olen infotehnoloogia tudeng. Maalin selleks, et väljendada oma tundeid ja kaitsta kunsti abil oma kodumaad. Olen sõja vältel loonud üle 85 kunstiteose. Gaza on minu inspiratsioon ja mu sõnum.“
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Triinu Pakk
