Sotsiaalmeedia soodustab tervisega seotud kogemuste vahetamist. See võimaldab sarnaste muredega inimestel üksteist leida, vormida kogemusi detailseteks kirjalikeks või audiovisuaalseteks lugudeks, nende üle arutada ning jääda seejuures soovi korral anonüümseks.

Huvi tervisekogemuste vahetamise vastu kerkis esile kohe, kui sotsiaalmeedia kasutamine Eestis hoo sisse sai. Aktiivsemaid diskussioone on märgata ca 15 aasta tagusest ajast. Kui varem oli suhtlus valdavalt pere- ja suhtefoorumites, siis seoses mitmete keskkondade sulgemisega (sh Eesti Ämmaemandate Ühingule kuulunud Perekooli foorum) on praeguseks teemakohane infovahetus liikunud enamasti sotsiaalvõrgustikesse nagu Facebook ja Instagram. Nimetatud platvormidel võib kogemuste jagamine olla osa nii konkreetse tervisemurega seotud tugigruppide (nt diabeet, vaktsiinikahjustused, vähk, ATH, toidutalumatused) kui ka igapäevastele tervisemuredele (köha, nohu, allergia, viirused, vigastused vm) keskenduvate rahva-, alternatiiv- või tavameditsiini gruppide tegevusest. Samuti leidub terviseteemaliste kogemuste vahetamist veebiajalehtede ja -ajakirjade kommentaariumides ning suunamudijate sotsiaalvõrgustikukontodel ja blogides.

Sotsiaalmeedia pakub inimestele alternatiivset või lisainfot selle juurde, mida nad saavad peavoolumeediast või meditsiinivaldkonna spetsialistidelt. Kui arsti selgitused on patsiendile arusaamatud või ebapiisavad, siis otsitakse järgmisena abi enamasti just teiste inimeste kogemustest ja teadmistest. Ühtlasi võib see olla oluline tegevus, mille ümber koondub veebikogukond, mis hakkab looma kollektiivset teadmist teatud terviseteemast – määratledes grupisiseselt, millised lahendused on sobivad või mitte, õiged või valed. Terviseteemalised kogemuslood võivad olla ka mõjutusvahendid, mille abil konkreetne suunamudija või grupp loob trende ning kujundab avalikku arvamust.

Kogemuste postitamine ja võrdlemine teistega võib aidata inimesel tervisemurega toime tulla või sellele lahenduse leida. Näiteks võib ta saada teadlikuks võimalikust diagnoosist või raviviisist, mille peale arst ei ole tulnud. Iseäranis harvikhaiguste puhul on kogemuste vahetamine sotsiaalmeedias oluliseks alternatiiviks füüsiliselt kohtuvatele tugigruppidele – omavahel on võimalik suhelda ja üksteist toetada inimestel, kes asuvad eri paigus. Mõnikord toetuvad sotsiaalmeedias enda kogemuste jagajad vandenõuteooriatele ja valeinfole. Nii võivad nad suunata sarnase tervisemurega inimesi raviviiside juurde, mis panevad neid tavameditsiinist loobuma või kahjustavad nende tervist.

Laias laastus ei erine Eesti kontekst muust maailmast – terviseteemadega seotud kogemusi jagatakse sotsiaalmeedias ühtviisi. Siiski võib Eesti eripäraks pidada rahva- ja alternatiivmeditsiini olulist rolli kogemustel põhineva suhtluse osana (vt näide nr 1). Ka siis, kui arstil on käidud ja ravi on määratud, küsivad inimesed sotsiaalmeediast teiste kogemusi, kuidas terveneda või toetada tervenemist ravimtaimede vm looduslike või alternatiivsete vahenditega. Enamasti on abiküsija palve taga usk rahvameditsiini võtetesse, mille kasutamisega seondub Eestis pikaaegne ja järjepidev traditsioon. Samas aina enam põhjendatakse oma soovi leida tervisemuredele alternatiivseid lahendusi ka umbusuga tavameditsiini ning ravimitööstuse vastu (vt näide nr 1).

Näide nr 1: Stiilinäiteid loodusravi osakaalust sotsiaalmeedia terviseteemalises infovahetuses

Lisaks raviviiside-teemalistele aruteludele võib kogemuste postitamise funktsiooniks sotsiaalmeedias olla vastastikune abistamine ning toetamine (vt näide nr 2), sealhulgas teiste hoiatamine. Samas kui vestluses osalevad sarnast ravi saavad või sama kroonilise haigusega inimesed, jagatakse kogemusi mõnikord ka lihtsalt ühise ajaveetmise eesmärgil.

Näide nr 2: Vastastikune toetamine ja abistamine on üks keskseid kogemuslugude jagamise funktsioone sotsiaalmeedia terviseteemalistes tugirühmades. Tekstikatked pärinevad praeguseks suletud Perekooli foorumi rasestumisprobleemide ja kehavälise viljastamise ravi läbivate naiste omavahelisest suhtlusest

Käsitlus on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eesti keel ja kultuur digiajastul“ projekti „Tähendusloome sotsiaalmeedias: tervis ja rahvapärane mõtteviis“ (EKKD-TA32) toel.

Samal teemal

Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas

Kord, vast tosina aasta eest, vaidlesin konverentsil ühe teadlasega. Teda oli pahandanud oma valdkonna meediakajastus ja ta leidis, et ajakirjandus korjab liialt sageli üles kahtlase väärtusega teadustöid ning teeb neist kõlavate pealkirjadega uudiseid. Ajakirjanikud peaksid suutma ära tunda halba teadust ja vältima sellest kirjutamist, väitis ta.
Jaa, mõtlesin kaasa, neid „Šveitsi…
1-2/2026

Masinate kultuurist

Andmepangad on homse entsüklopeedia. Nad ületavad iga oma kasutaja võimed. Nad on postmodernse inimese „loodus“. – Jean-François Lyotard (1984)
Killukesi tulevikust
William Gibsonile omistatakse mõte, et tulevik on juba kohal, kuid ebaühtlaselt jaotunud. Kunstnik Steph Maj Swanson leidis killukese ühest võimalikust tulevikust 2022. aasta aprillis. Ühe siiani teadmata teksti põhjal pilte genereeriva…
1-2/2026

Vabrikulapsed masinate varjus

Masinad on tööstusmaastiku kujutlustes kesksel kohal: nad vuhisevad ja kõrisevad, rebivad ja vedivad, ihuvad töölistele hammast ja kustutavad oma kättemaksuhimu. Eesti varases tööliskirjanduses on vaenulikel masinatel oma hääl, isegi hambad ja küüned. Seevastu vabrikulapsed liiguvad neis kujutlustes kummituslikult: tasakesi vabrikuväravas, trepil või treipingi taga nukrutsedes. Või realiseeruvad nad hoopis mälestustes.…
1-2/2026

Noor proosa oma kaasaegset kajastamas

Oh mis kena oleks kirjutada ülevaadet, kui meil oleks käepärast võtta viis kuni kümme inimest, kahekümne ja kahekümne viie eluaasta vahel, igaühel jutukogu või paar, romaan või teinegi juba trükitud. Ei ole aga ü h t e g i taolist praegu. Nii peame noore kirjutaja vanusepiiri kümmekonna aasta võrra tõstma.…
2/1987
Vikerkaar