Ave Taavet, 2022
Ave Taavet, 2022

Siiski leidus aastal 2022 Vikerkaares ka teisi teemasid peale Ukraina. Ilmusid teemanumbrid hingede rändamisest, rahvusvahelisest õigusest, pildikultuurist ja Marju Lepajõe pärandist. Septembrinumber oli lastest, juuninumber filosoofiast, detsembris võib lugeda Hent Kalmo pikka mõtisklust isamaast ning demokraatia ja teotahte vahelisest pingest. Märtsinumbri täitis Piret Karro uurimus Eesti feminismi ajaloost.

Ilmselt on see ajastu märk, et populaarseimad artiklid kõnelesid ärevusest, läbipõlemisest, vaimsest tervisest ja muust taolisest. Kindlasti tasub lugeda Piret Põldveri kogemuslikku esseed “Ärevus vist”, kus autor mõtiskleb selle üle, miks seltskonnas viibimine tähendab Eestis sageli alkoholi tarbimist ja kuidas võiks proovida olla ka teisiti. Sarnastel teemadel rändab Heneliis Nottoni hoogne essee “Millest ma räägiksin psühholoogile” – muidugi, kui vaid raha on ja vaba aja leiad.

Poliitilistest teemadest tabas lugejate südant Adam Tooze’i “Ökoloogiline leninism”, mis arvustab ajaloolase ja geograafi Andreas Malmi teoseid (ka Malmi enda kirjutist fossiilfašismi tõusust võib Vikerkaare veebist lugeda). Tooze nendib, et Malm on tabanud kliimakriisi ühte põhilist omadust, mida aeglusesse, koostöösse ja kompromissidesse uskuvad liberaalid ei taha tunnistada: aeg on otsakorral ja kui võtta tõsiselt kliimakriisi reaalsusest tõukuvaid ohte, siis on otseaktsioone ja vägivalda kasutavad vastupanuliikumised vältimatud ja võib-olla isegi tervitavad. “Niisugusest vaatepunktist ei seisne küsimus selles, kas liberaalsed aktivistid tahavad tegeleda sabotaažiga või ei taha. Kui me praegusel kursil jätkame, tuleb sabotaaž niikuinii. Kui seda ei juhita tipust, siis pulbitseb see üles põhjast. Küsimus on selles, kas peavoolu kliimaliikumine suudab end valmis seada tulevasteks valusateks dilemmadeks. Kas see suudab säilitada oma sidususe ja hoo kriisi, vägivalla, lõhestumise ja üsna tõenäolise lüüasaamise ees?”

Soovitame kuulata ka Vikerkaare taskuhäälingut – IDA-raadios, Spotifys ja kõigis podcasti-äppides. Vestlus Laura Mallenega erinevatel karmidel teemadel jõudis ka aasta tippude hulka.

Kuna jõulud on kohe ukse ees, on paras aeg uuendada Vikerkaare tellimust ja tellida teine ka sõbrale kingituseks. Ajakirja võib lugeda nii paberil kui ka oma lemmik e-lugeril.

Vikerkaare populaarseimad tekstid aastal 2022 olid järgmised, suvalises järjekorras:

Vana-Kreeka filosoofid ja naised – Riin Sirkel
Vikerkaare podcast 7: Laura Mallene lähisuhtevägivallast ja läbipõlemisest – Laura Mallene
Ärevus vist – Piret Põldver
Eesti meedialahinguväljal, ettevalmistuseta – Laura Mallene
Minu Postimees. Armetu kättemaks – Vilja Kiisler
Millest ma räägiksin psühholoogile – Heneliis Notton
Kirjanduse patt ja nartsissistlik haav, ehk kuidas Tõnu Õnnepalust sai neoliberaalne eesti kirjanik – Hasso Krull
„Viimaks ometi sealpool head ja kurja!“ – Gaby Zipfel
Ökoloogiline leninism – Adam Tooze
Lahtilaskmine – Simone Weil
Toimetajalt: Marju Lepajõe 60
Saada ka aafriklasteks! Mõtteid etnofilosoofia võimalustest – Märt Väljataga
Con Afetto – Paul Eerik Rummo

Samal teemal

Roheline kommunism ja loomne kapitalism

Kui üldse, siis enamasti tuntakse taimi nende õite järgi, lehtede ja tõusmete järgi teatakse vähe. Muide, kimalased oskavad taimi ära tunda juba enne õitsemist. Kuid nii nagu putukailgi pole alati olulisim mitte valmik, vaid vähem tuntud vastne, nii ka taimedel on rohelised lehed füsioloogiliselt olulisemad kui õied. Taimede mõistmisel ongi…

Neoliberalismi kinnistumine Eestis

Sissejuhatus
Eelmisel suvel osalesin arvamusfestivali paneeldiskussioonil, mille teemaks oli vasakpoolse mõtte sotsiaalne kontekst Eestis. Küsiti, miks on Eesti ühiskonnas – nagu enamikus postsotsialistlikes Ida-Euroopa riikides – nii vähe toetust vasakpoolseks peetavatele ideedele. Viimastel riigikogu valimistel 2023. aastal sai ainus selgelt vasakpoolne partei, sotsiaaldemokraadid, kõigest 9,3% häältest. Ettevõtetele ei kehti reinvesteeritud tulu…

Elavad masinad

Mõni aasta tagasi avaldasin siinsamas Vikerkaares (2021, nr 10/11) oma essee „Tardunud utoopiad paradiisilinnas“. Juttu oli seal ka kriitik Paul Morley kirjutatud raamatust „Words and Music: A History of Pop in the Shape of a City“ (2003), kus populaarset muusikat kujutatakse ette kui virtuaalset, füüsiliste piirideta linna, milles liiguvad risoomselt…

Demokraatia varanduslikud alused

Kaotust kanda kui tulnud on teil oma arguse tõttu,
misjaoks tõukate siis taevaste kaela te süü?
Eks ise toetanud siis te türannide võimu ja valdust –
pakkudes teenima end. Orjuses ohkate nüüd.
Soloni kirjeldus Ateena oligarhiast[1]
Poliitikateooria on demokraatiat ajalooliselt vaadeldes seisnud dilemma ees. Ühest küljest on demokraatia ainus riigikord, mille kaudu olevat võimalik saavutada…
Vikerkaar