Ave Taavet, 2022
Ave Taavet, 2022

Siiski leidus aastal 2022 Vikerkaares ka teisi teemasid peale Ukraina. Ilmusid teemanumbrid hingede rändamisest, rahvusvahelisest õigusest, pildikultuurist ja Marju Lepajõe pärandist. Septembrinumber oli lastest, juuninumber filosoofiast, detsembris võib lugeda Hent Kalmo pikka mõtisklust isamaast ning demokraatia ja teotahte vahelisest pingest. Märtsinumbri täitis Piret Karro uurimus Eesti feminismi ajaloost.

Ilmselt on see ajastu märk, et populaarseimad artiklid kõnelesid ärevusest, läbipõlemisest, vaimsest tervisest ja muust taolisest. Kindlasti tasub lugeda Piret Põldveri kogemuslikku esseed “Ärevus vist”, kus autor mõtiskleb selle üle, miks seltskonnas viibimine tähendab Eestis sageli alkoholi tarbimist ja kuidas võiks proovida olla ka teisiti. Sarnastel teemadel rändab Heneliis Nottoni hoogne essee “Millest ma räägiksin psühholoogile” – muidugi, kui vaid raha on ja vaba aja leiad.

Poliitilistest teemadest tabas lugejate südant Adam Tooze’i “Ökoloogiline leninism”, mis arvustab ajaloolase ja geograafi Andreas Malmi teoseid (ka Malmi enda kirjutist fossiilfašismi tõusust võib Vikerkaare veebist lugeda). Tooze nendib, et Malm on tabanud kliimakriisi ühte põhilist omadust, mida aeglusesse, koostöösse ja kompromissidesse uskuvad liberaalid ei taha tunnistada: aeg on otsakorral ja kui võtta tõsiselt kliimakriisi reaalsusest tõukuvaid ohte, siis on otseaktsioone ja vägivalda kasutavad vastupanuliikumised vältimatud ja võib-olla isegi tervitavad. “Niisugusest vaatepunktist ei seisne küsimus selles, kas liberaalsed aktivistid tahavad tegeleda sabotaažiga või ei taha. Kui me praegusel kursil jätkame, tuleb sabotaaž niikuinii. Kui seda ei juhita tipust, siis pulbitseb see üles põhjast. Küsimus on selles, kas peavoolu kliimaliikumine suudab end valmis seada tulevasteks valusateks dilemmadeks. Kas see suudab säilitada oma sidususe ja hoo kriisi, vägivalla, lõhestumise ja üsna tõenäolise lüüasaamise ees?”

Soovitame kuulata ka Vikerkaare taskuhäälingut – IDA-raadios, Spotifys ja kõigis podcasti-äppides. Vestlus Laura Mallenega erinevatel karmidel teemadel jõudis ka aasta tippude hulka.

Kuna jõulud on kohe ukse ees, on paras aeg uuendada Vikerkaare tellimust ja tellida teine ka sõbrale kingituseks. Ajakirja võib lugeda nii paberil kui ka oma lemmik e-lugeril.

Vikerkaare populaarseimad tekstid aastal 2022 olid järgmised, suvalises järjekorras:

Vana-Kreeka filosoofid ja naised – Riin Sirkel
Vikerkaare podcast 7: Laura Mallene lähisuhtevägivallast ja läbipõlemisest – Laura Mallene
Ärevus vist – Piret Põldver
Eesti meedialahinguväljal, ettevalmistuseta – Laura Mallene
Minu Postimees. Armetu kättemaks – Vilja Kiisler
Millest ma räägiksin psühholoogile – Heneliis Notton
Kirjanduse patt ja nartsissistlik haav, ehk kuidas Tõnu Õnnepalust sai neoliberaalne eesti kirjanik – Hasso Krull
„Viimaks ometi sealpool head ja kurja!“ – Gaby Zipfel
Ökoloogiline leninism – Adam Tooze
Lahtilaskmine – Simone Weil
Toimetajalt: Marju Lepajõe 60
Saada ka aafriklasteks! Mõtteid etnofilosoofia võimalustest – Märt Väljataga
Con Afetto – Paul Eerik Rummo

Samal teemal

Möödunud talvede mikroskoopiline lumi ehk lugu möldrist ja tema prohvetist

“Näe seda, mis on su ees ja sa näed seda, mis on varjatud. Sest miski, mis on varjatud, ei jää varjatuks igavesti.” Tooma evangeelium 5:1.
Vestlus katedraalis
2000. aasta augustis tuli mul läbi Saksamaa Eestisse sõita. Ühel hetkel selgus, et olen graafikust tublisti ees, mis andis ettekäände Bremenis peatuse teha ning katedraali…
4/2001

NATO ei pruugi Trumpi ajastut üle elada

Pärast Esimest maailmasõda oli Euroopa ärevil. Kindlustamaks oma kaitset Saksa-maa vastu, ehitasid prantslased 1930. aastatel Maginot’ liini – tohutu kindlustuste, tõkete ja relvarajatiste süsteemi Prantsuse-Saksa piiri äärde. 1940. aastal läksid sakslased Maginot’ liini ümbert ringi ja tungisid Prantsusmaale sisse põhja poolt, Belgia, Madalmaade ja Luksemburgi kaudu, alistades prantslased lõpuks kõigest…
4-5/2026

Vana maailmakorra lõpp ja Euroopa Liidu missioon uues

Vana maailm on suremas ja uus maailm vaevleb, et sündida; käes on koletiste tund. – Antonio Gramsci
Umbes poolteist aastat tagasi, kui Trump oli äsja teistkordselt valitud USA presidendiks, ennustasin USA sumbumist Lääne versiooniks Venemaast ja sellega liberaalse maailmakorra lõppu.[1] Nüüdseks, kui Trump on olnud võimul üle aasta, paistab ennustus olevat…
4-5/2026

Salakorterist linnavalitsusse

Tänavu möödub 100 aastat eesti naisliikumise algusest — 1887 hakkas ilmuma Lilli Suburgi toimetatud ajakiri «Linda». Muidugi on see piiritähis võrdlemisi tinglik, sest näiteks naisajaloo klassik Lydia Koidula oli selleks ajaks juba surnud. Lilli Suburg seevastu jõudis täis kirjutada eesti naisajaloo esimese lehekülje ja jaksas alustada veel teistki, tehes nõnda…
11/1987
Vikerkaar