Miljard eurot. 2017. aasta jaanuaris lubas grupp kohalikke metsatööstureid rajada Eestisse moodsa puidurafineerimise tehase, mis oleks maksnud just nii palju. Lubati, et selle tehase abil saame “rohelist kulda” ise väärindada. Meie, eestlased, mitte Soome ja Rootsi. Majanduslikus mõttes paistis see hädavajaliku sammuna, et pürgida Uueks Põhjamaaks.

Märtsikuu Vikerkaares on ainult üks suur lugu: aasta aega valminud uurimus Tartu lähikonda planeeritud tselluloositehasest. Kõik, mida oled tahtnud teada, aga pole julenud küsida: Mis üldse on tselluloos ja kuidas seda valmistatakse? Milleks Eestisse miljardieurone tehas? Mis seos oli riigil ja arendajatel? Mis, kurat, on riiklik eriplaneering? Miks just Tartusse? Kes olid tehase vastu ja miks? Kes rääkis tõtt, kes valetas? Miks projektist midagi välja ei tulnud?

See on lugu maailmavaadete põrkumisest, teaduspoliitikast, kodanikuühiskonnast, mõistusest ja tunnetest, loodushoiust-antropotseenist, riigivõimust ja erahuvidest, uudistest ja uduketramisest, eestluse olemusest. Lugu, mis on nii oluline, keeruline, Eesti ühiskonda nii mitme eri nurga alt valgustav ja nõnda keskseid konflikte avav, et selle edasi andmiseks on vaja tervet ajakirjanumbrit.

Selline lugu ei sünni üleöö. Selleks kulub aega ja ressursse. Kui sa tellid Vikerkaare enne 20. veebruarit, saad tselluloositehase saaga endale koju kätte, aga toetad samas ka autoreid ja toimetajaid ja julgustad edaspidigi suuremaid lugusid ette võtma.

Telli Vikerkaar endale!
Või kingi hoopis sõbrale!

Samal teemal

Eesti meedia – (veel) vaba, aga kas ka kvaliteetne?

Eesti ajakirjandus on korraga vaba ja surve all – paradoks, mis tõstatab küsimuse mitte ainult meedia sõltumatusest, vaid ka selle kvaliteedist. Kui lugeja ootab faktitäpsust, allikakaitset ja pluralismi, siis reaalsus on sageli vastupidine: kiirustamine, omanike surve, poliitiline kallutatus ja järjest tugevnev tehisintellekti ning valeinfo mõju. Ajakirjandus ei ole enam enesestmõistetavalt…
10-11/2025

AI kui oopium rahvale

I want to believe
OK, nüüd on selline lugu, et kui te seda teksti näiteks viie aasta pärast loete ja ma täielikult eksisin, siis seda artiklit siin ei ole olemas. Aga kui mul on õigus, on siin must valgel kirjas, et ma ju ometi ütlesin seda teile ning olen kogu aeg…
10-11/2025

Valvekoera mõrv

Ajakirjandus on ülemaailmses kriisis. Kirjutav meedia ei täida enam oma ülesandeid avalikkuse informeerijana ja võimu korralekutsujana, vaid pakub lugejanumbreid taga ajades aina sensatsioonilisemat ja madalalaubalisemat sisu. Ühine avalik ruum on paljudes riikides fragmenteerunud, igale arvamusele ja poliitilisele ideoloogiale vastab oma filtrimull, millest lugeja eelarvamusi vääravad tekstid läbi ei pääse. Arutelude…
10-11/2025

Lähisuhtevägivalla kajastamine eesti meedias

Lähisuhtevägivald (LSV) on Eestis sedavõrd levinud, et sellest kirjutades ja rääkides on korduvalt kasutatud sõna „epideemia“.[1] Vägivaldne inimene võib ohvri isoleerida, ent vägivald ise ei sünni isolatsioonis. See, kuidas reageerib vägivallale ühiskond, mõjutab nii vägivallatsejaid ja ohvreid kui ka ühiskonda laiemalt. Mida ja keda peetakse vägivalla toimumise eest vastutavaks? Kuidas…
10-11/2025
Vikerkaar