Lugu sellest, kuidas tänapäevane ristirüütelR. C. õndsaks sai
Nigredo
„Aga kui Jumal palju-palju vägev kui Saatan, miks Jumal Saatan ära ei tapab, siis Saatan enam kuri teha ei saab?“
Vaatasin teda nagu ilmutust, mida ta ka ju oli. See küsimus hämmastas mind, ei teadnud esiotsa, mida vastata. Tegin näo, nagu poleks ma teda kuulnudki, ning küsisin, mis ta ütles. Ja…
„Aga kui Jumal palju-palju vägev kui Saatan, miks Jumal Saatan ära ei tapab, siis Saatan enam kuri teha ei saab?“
Vaatasin teda nagu ilmutust, mida ta ka ju oli. See küsimus hämmastas mind, ei teadnud esiotsa, mida vastata. Tegin näo, nagu poleks ma teda kuulnudki, ning küsisin, mis ta ütles. Ja…
Homme näeme
Ma ei taha enam armuke olla
Sa ei olegi
Kuidas ei ole
Sa oled mu arm, väikseke
Aga ka armuke, liignaine
Miks sa kõik halvaks keerad
Sest see ongi halb
Kuidas sul halb on, meil on ju hea
Mul on halb
Sul on alati halb, miski pole sulle küllalt hea
Ma tahan päris suhet
Meil ongi päris suhe
Ei no sellist, kus…
Sa ei olegi
Kuidas ei ole
Sa oled mu arm, väikseke
Aga ka armuke, liignaine
Miks sa kõik halvaks keerad
Sest see ongi halb
Kuidas sul halb on, meil on ju hea
Mul on halb
Sul on alati halb, miski pole sulle küllalt hea
Ma tahan päris suhet
Meil ongi päris suhe
Ei no sellist, kus…
Ma arvasin, et läksin sirges joones, aga tegin muudkui ringe
On erutav olla kaasa kistud, kellegi või millegi poolt otsesõnu liigutatud. See liigutaja võib olla päris väike või hoopis nähtamatu. Pole ka vahet, kas parasjagu lükkab või tõmbab, haarab ligi või tõukab eemale. Peaasi, et liigutab! Kui teeb seda väga hästi, siis öeldakse, et veab või kergitab või kannab. Kantud…
Rambivalgusest raamatuvaikusesse
Murca. Kaks hunti. Tallinn: Hunt, 2025. 106 lk. 14.99 €.
„Kaks hunti“ on seni peaasjalikult slämmiluuletajana tuntud murca esimene raamat. Mitmed luulekogu tekstid pärinevadki tema lavarepertuaarist, nii mõnigi teine võiks samuti vabalt sinna kuuluda. Mis luuletusega juhtub, kui see lavalt lehele kolib? Mida see kaotab? Mida saab juurde?
murca esikraamatus on lavalt…
„Kaks hunti“ on seni peaasjalikult slämmiluuletajana tuntud murca esimene raamat. Mitmed luulekogu tekstid pärinevadki tema lavarepertuaarist, nii mõnigi teine võiks samuti vabalt sinna kuuluda. Mis luuletusega juhtub, kui see lavalt lehele kolib? Mida see kaotab? Mida saab juurde?
murca esikraamatus on lavalt…
Miks me kardame näidendeid (ja miks Urmas Vadi omi ei peaks)
Urmas Vadi. Ega see kirjutamine sul lage puhtaks ei tee! Näidendid. Tallinn: Kolm Tarka, 2025. 360 lk. 28.50 €.
Urmas Vadi näidendikogumik „Ega see kirjutamine sul lage puhtaks ei tee!“ seisis kodus kirjutuslaua peal. Vaatasin raamatule hommikuti mõtlikult otsa. Tundus, et raamat vaatab vastu. Ja nii kohe päris mitu aega. Kui…
Urmas Vadi näidendikogumik „Ega see kirjutamine sul lage puhtaks ei tee!“ seisis kodus kirjutuslaua peal. Vaatasin raamatule hommikuti mõtlikult otsa. Tundus, et raamat vaatab vastu. Ja nii kohe päris mitu aega. Kui…
Popiloba kütkestav demokraatia
Janar Ala. Purgisupp. Lugusid popist, kunstist & elust. Tallinn: Sihtasutus PoCo; Helios Kirjastus OÜ, 2025. 205 lk. 32.50 €.
„Purgisupp“ on tekstikogu, mille PoCo (Pop & Contemporary Art Museum) asutaja Linnar Viik tellis Janar Alalt ettepanekuga kirjutada muuseumi teostest oma vabal valikul ja äranägemise järgi. Osa nendest tekstidest on varem ajakirjanduses…
„Purgisupp“ on tekstikogu, mille PoCo (Pop & Contemporary Art Museum) asutaja Linnar Viik tellis Janar Alalt ettepanekuga kirjutada muuseumi teostest oma vabal valikul ja äranägemise järgi. Osa nendest tekstidest on varem ajakirjanduses…
Pealispinnad ja nende sügavused
Janek Kraavi. Post. Esseesid nüüdiskultuurist. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025. (Studia litteraria Estonica; 27). 376 lk. 22.50 €.
Kes tahab, võib vastu vaielda, aga esimene „post“, mis sellele raamatule konteksti võiks anda, on too raksatav heli, mis märkis Eesti lahtimurdumist Nõukogude Liidust. See, mis nüüd nähtavale tuli, oli tegelikult oodatust pingelisem,…
Kes tahab, võib vastu vaielda, aga esimene „post“, mis sellele raamatule konteksti võiks anda, on too raksatav heli, mis märkis Eesti lahtimurdumist Nõukogude Liidust. See, mis nüüd nähtavale tuli, oli tegelikult oodatust pingelisem,…
Filosoof, kes ei sallinud tähistajat
Gilles Deleuze. Nomaadlik mõtlemine. Koost. ja toim. Jüri Lipping ja Ott Puumeister. Prantsuse k-st tlk Eik Hermann, Mart Kangur, Hasso Krull, Marge Käsper, Jüri Lipping, Margus Ott, Ott Puumeister, Paul Raud ja Anti Saar. Tartu: Vabamõtleja, 2025. (Avatud Eesti raamat). 304 lk. 25.50 €.
1.
Käesolev tekstivalimik koondab prantsuse filosoofi Gilles Deleuze’i…
1.
Käesolev tekstivalimik koondab prantsuse filosoofi Gilles Deleuze’i…
Tiiva all
Mõtlen kogu aeg, et need on mu viimased hetked. Viimane kord, kui sojatortiljat söön, viimased kokkupuuted kolleegidega – potentsiaalse lõpu lävel tahan eriti hea olla, kindlasti parem kui seni. Kui kontorijuht avaldab soovi pikale lõunale minna, ei muutu ma näost veel kümme tooni hallimaks kui muidu, vaid manan ette ilme,…
Shared plates
On reede õhtu, põllumehed, kes on tegelikult loovtöötajad ja startupperid ja keskastmejuhid ja muud sellised, ja kuna on reede õhtu, kes see istub kodus, kuigi päris kindlasti istutakse kodus rohkem kui 10 aastat tagasi, sest hea ja hubane on istuda oma diivanikesel telefonis ja skrollida või mängida „Candy Crushi“ ja…
Mida on ühist tehno-optimismil ja totalitaarsel ideoloogial?
Ernst Cassirer. Riigi müüt. Inglise k-st tlk Märt Väljataga. Tallinn: EKSA, 2025. (Avatud Eesti raamat). 456 lk. 24 €; Karl Löwith. Tähendus ajaloos. Ajaloofilosoofia teoloogilised eeldused. Inglise k-st tlk Märt Väljataga. Tallinn: EKSA, 2025. (Avatud Eesti raamat). 336 lk. 25.50 €.
Mõlemad raamatud on kirjutatud ja ilmusid esmaväljaandes ingliskeelsena, pealkirjade all…
Mõlemad raamatud on kirjutatud ja ilmusid esmaväljaandes ingliskeelsena, pealkirjade all…
Müüt ja ideoloogia
Ernst Cassirer. Riigi müüt. Inglise k-st tlk Märt Väljataga. Tallinn: EKSA, 2025. (Avatud Eesti raamat). 456 lk. 34.99 €.
Fašism on tagasi – ja ta on avasüli vastu võetud. Ameerika Ühendriikides võetakse järjepanu vastu diskrimineerivaid seadusi ning „illegaale“ jahib seal Tolli- ja Immigratsioonikontrolliamet ehk ICE. Suure venna eeskujul õõnestavad ka Euroopa…
Fašism on tagasi – ja ta on avasüli vastu võetud. Ameerika Ühendriikides võetakse järjepanu vastu diskrimineerivaid seadusi ning „illegaale“ jahib seal Tolli- ja Immigratsioonikontrolliamet ehk ICE. Suure venna eeskujul õõnestavad ka Euroopa…
NATO ei pruugi Trumpi ajastut üle elada
Pärast Esimest maailmasõda oli Euroopa ärevil. Kindlustamaks oma kaitset Saksa-maa vastu, ehitasid prantslased 1930. aastatel Maginot’ liini – tohutu kindlustuste, tõkete ja relvarajatiste süsteemi Prantsuse-Saksa piiri äärde. 1940. aastal läksid sakslased Maginot’ liini ümbert ringi ja tungisid Prantsusmaale sisse põhja poolt, Belgia, Madalmaade ja Luksemburgi kaudu, alistades prantslased lõpuks kõigest…
Iraan ja Ameerika: väsimatud vanad vastased.
Aro Velmet: Praegu muutuvad sündmused Lähis-Idas nii kiiresti, et käimasolevast sõjast pole mõtet liiga palju rääkida. See info vananeb tundidega. Nii palju tahaks sellel ikkagi peatuda, et aru saada, millised on üldse USA eesmärgid Iraanis. President Donald Trump on andnud Ameerika eesmärkide kohta vastuolulisi selgitusi. Kord on ta öelnud, et…
Vana maailmakorra lõpp ja Euroopa Liidu missioon uues
Vana maailm on suremas ja uus maailm vaevleb, et sündida; käes on koletiste tund. – Antonio Gramsci
Umbes poolteist aastat tagasi, kui Trump oli äsja teistkordselt valitud USA presidendiks, ennustasin USA sumbumist Lääne versiooniks Venemaast ja sellega liberaalse maailmakorra lõppu.[1] Nüüdseks, kui Trump on olnud võimul üle aasta, paistab ennustus olevat…
Umbes poolteist aastat tagasi, kui Trump oli äsja teistkordselt valitud USA presidendiks, ennustasin USA sumbumist Lääne versiooniks Venemaast ja sellega liberaalse maailmakorra lõppu.[1] Nüüdseks, kui Trump on olnud võimul üle aasta, paistab ennustus olevat…
Meetod ja hullus Trumpi Ameerikas
Aro Velmet: Oma postliberalismi-teemalises artiklis[1] rääkisite mitmesugustest väljakutsetest Ühendriikide liberaalsele traditsioonile. Kellest Trumpi koalitsioon koosneb?
Jan-Werner Müller: Trumpi koalitsioon on väga heterogeenne. Seal on igat liiki gruppe, tihti väga erinevate agendadega. Mu meelest ei tohiks postliberaalide tähtsust üle võimendada. Mõned neist on kindlasti tähtsad ringkondades, mis ümbritsevad asepresident J. D. Vance’i,…
Jan-Werner Müller: Trumpi koalitsioon on väga heterogeenne. Seal on igat liiki gruppe, tihti väga erinevate agendadega. Mu meelest ei tohiks postliberaalide tähtsust üle võimendada. Mõned neist on kindlasti tähtsad ringkondades, mis ümbritsevad asepresident J. D. Vance’i,…
Pikad õhtud
Kas te ei olnud siis sõbrannad?
Olime. Kunagi.
Ma ei saa aru.
Millest sa aru ei saa?
Miks sa siis ei võiks tulla?
Ma ei taha.
Sina pööritasid silmi, näol ilme, nagu oleksin mina kuidagi kaasosaline. Süüdlane, kuigi ometi on sellest, kui me Minnaga viimati päriselt lähedased olime, kindlasti üle kümne aasta. Vähemalt. Surusin hambad kokku,…
Olime. Kunagi.
Ma ei saa aru.
Millest sa aru ei saa?
Miks sa siis ei võiks tulla?
Ma ei taha.
Sina pööritasid silmi, näol ilme, nagu oleksin mina kuidagi kaasosaline. Süüdlane, kuigi ometi on sellest, kui me Minnaga viimati päriselt lähedased olime, kindlasti üle kümne aasta. Vähemalt. Surusin hambad kokku,…
Väikeriigid muutuvas rahvusvahelises korras ning õiguses
1. Sissejuhatus
2026. aasta on alanud mitmete vägivaldsete rahvusvaheliste sündmustega või nende jätkumisega. Kestab juba 2014. aastal alanud ning 2022. aastal täiemahu-liseks lahvatanud Venemaa agressioon Ukraina vastu, mille eesmärkideks Moskva sõnul on kahe riigi vahelise piiri muutmine Ukraina arvelt ja Ukraina kui riigi iseseisvuse piiramine. Kui näidetega teise maailma otsa liikuda,…
2026. aasta on alanud mitmete vägivaldsete rahvusvaheliste sündmustega või nende jätkumisega. Kestab juba 2014. aastal alanud ning 2022. aastal täiemahu-liseks lahvatanud Venemaa agressioon Ukraina vastu, mille eesmärkideks Moskva sõnul on kahe riigi vahelise piiri muutmine Ukraina arvelt ja Ukraina kui riigi iseseisvuse piiramine. Kui näidetega teise maailma otsa liikuda,…
Jean-Jacques, sa vana pervert
Jean-Jacques Rousseau. Pihtimused. Prantsuse k-st tlk Kristiina Ross. Tallinn: Varrak, 2026. (Avatud Eesti raamat). 864 lk. 37.99 €.
Kõigest ligemale 250 aastat kulus, enne kui sinu skandaalne, raputav, enneolematu teos jõudis selle maa keelde, mille nime sa oma eluajal kuulda ei võinud, sest et seda ei olnud olemas. Mees, kes selle…
Kõigest ligemale 250 aastat kulus, enne kui sinu skandaalne, raputav, enneolematu teos jõudis selle maa keelde, mille nime sa oma eluajal kuulda ei võinud, sest et seda ei olnud olemas. Mees, kes selle…
Tallinnast Nuuki ja tagasi
Pole palju neid kohti, mis Tallinnast vaadates tunduksid olevat kaugemal kui Nuuk. Eesti pealinn kuulub Läänemere-äärsesse maailma, mida iseloomustavad lühikesed vahemaad ja pidev kalkuleerimine: parvlaevad ja tankerid, torujuhtmed ja radarid. Meri, mis Eestit kahest küljest piirab, on piisavalt kitsas, et seda vaevata ületada, ja samal ajal küllalt rahvarohke, et peita…
Korra lubadus ja piirid
Kas meil on veel rahvusvahelist õigust vaja? Uudiseid (eriti Trumpi viimase aasta tegude kajastust) jälgides tundub, et suurriigid on lõplikult keeranud selja rahvusvahelise õiguse fundamentaalsetele põhimõtetele nagu jõu kasutamise keeld, suveräänne võrdsus või siseasjadesse sekkumise keeld. Aina sagedamini kõlab väide, et Teise maailmasõja järgne maailmakord on lagunemas või juba lagunenud.…
Tõde ja rahvusvaheline õigus
Aprillikuine Vikerkaar võtab vaatluse alla geopoliitilised pained. Püüame meediaväljaannete kiire uudisvoo maalitud pildile sügavust lisada nii ajaloolises kui geograafilises plaanis. Numbri autorid tõmbavad paralleele Eesti ja Gröönimaa, USA ja Euroopa parempoolsete ning meie kaasaja ja rahvusvahelise õiguse kujunemisaastate vahele. Keskseks küsimuseks jääb – kas näeme uue maailmakorra teket või vana…
