Miljard eurot. 2017. aasta jaanuaris lubas grupp kohalikke metsatööstureid rajada Eestisse moodsa puidurafineerimise tehase, mis oleks maksnud just nii palju. Lubati, et selle tehase abil saame “rohelist kulda” ise väärindada. Meie, eestlased, mitte Soome ja Rootsi. Majanduslikus mõttes paistis see hädavajaliku sammuna, et pürgida Uueks Põhjamaaks.

Märtsikuu Vikerkaares on ainult üks suur lugu: aasta aega valminud uurimus Tartu lähikonda planeeritud tselluloositehasest. Kõik, mida oled tahtnud teada, aga pole julenud küsida: Mis üldse on tselluloos ja kuidas seda valmistatakse? Milleks Eestisse miljardieurone tehas? Mis seos oli riigil ja arendajatel? Mis, kurat, on riiklik eriplaneering? Miks just Tartusse? Kes olid tehase vastu ja miks? Kes rääkis tõtt, kes valetas? Miks projektist midagi välja ei tulnud?

See on lugu maailmavaadete põrkumisest, teaduspoliitikast, kodanikuühiskonnast, mõistusest ja tunnetest, loodushoiust-antropotseenist, riigivõimust ja erahuvidest, uudistest ja uduketramisest, eestluse olemusest. Lugu, mis on nii oluline, keeruline, Eesti ühiskonda nii mitme eri nurga alt valgustav ja nõnda keskseid konflikte avav, et selle edasi andmiseks on vaja tervet ajakirjanumbrit.

Selline lugu ei sünni üleöö. Selleks kulub aega ja ressursse. Kui sa tellid Vikerkaare enne 20. veebruarit, saad tselluloositehase saaga endale koju kätte, aga toetad samas ka autoreid ja toimetajaid ja julgustad edaspidigi suuremaid lugusid ette võtma.

Telli Vikerkaar endale!
Või kingi hoopis sõbrale!

Samal teemal

Muusikast, teadusest ja pisut muustki

Laiem avalikkus peab muusikateadust esmajoones humanitaarteaduseks ning vahel tundub isegi, et selle suhteliselt perifeerseks osaks.
Seetõttu on huvitav suuri teadusajakirju nagu Nature, Science jt enam kui kahekümne aasta vältel põgusalt jälginuna täheldada, et muusikalistele küsimustele pühendatud artiklite osakaal neis ajakirjades on viimastel aastatel järk-järgult kasvanud. Muidugi, tavaliselt pole tegemist muusikaajaloolisest või…
5-6/2001

Elulõpu toetaja rollist

Viimastel aastakümnetel on paljudes riikides toimunud või toimumas paradigmanihe elulõpu temaatikas. On hakanud kujunema uut tüüpi hooldekodusid, kus rõhk ei ole enam pelgalt surma ootamisel, vaid täisväärtusliku elu elamisel.[1]Üha olulisemaks on saanud palliatiivravi, mis ei tegele haiguse raviga, vaid keskendub haiguse või selle raviga kaasnevate sümptomite leevendamisele ning elukvaliteedi hoidmisele.…
12/2025

Vikerkaare loetuimad tekstid, 2025

2025 oli Vikerkaares rahvusvahelise ja kodumaise koostöö aasta, paraku küll seetõttu, et kriisid maailma eri otstes nõudsid süvendatud tähelepanu. Kolleegidega Ukraina PEN-is ja Public Interest Journalism Labis pühendasime oma märtsinumbri Ukrainas toimuvale ukrainlaste endi sõnades. Palestiinlastest kirjanikud Hazem Jamjoum ja Heba Hayek kureerisid aga meie sügisese topeltnumbri kirjanduse- ja kunstiosa…

Postkoloniaalne hetk maailmapoliitikas

Nada Elia: 17. novembril 2024 jõudsid avalikkuse ette teated, et Gazas asuva al-Shifa haigla ortopeedilise kirurgia osakonna juhataja dr Adnan al-Bursh oli vägistamise tagajärjel surnud. Ta oli koos teiste arstide, õdede ja muu meditsiinipersonaliga töötanud Gaza põhjaosas asuvas al-Awda haiglas, kui Iisraeli sõdurid nad „riikliku julgeoleku kaalutlustel” kokku ajasid ja…
10-11/2025
Vikerkaar