Nikos Kazantzakis
Kreetalik pilk
Samal teemal
Banaalne lugu
Iivo istus juuksuritoolis (kõrvad välja, igalt poolt pisut lühemaks) ja silmitses vastasseinas asuvat pragu. See isepäine, lae äärest algav ning siksakitades allapoole kulgev joon oli täpselt samasugune olnud juba Iivo lapsepõlvest saati. Ei pahtel, krohvimine ega uued värvikihid suutnud seda olematuks muuta, parimal juhul vaid ivakeseks ajaks peita. On asju,…
Stefan
Millal ma teda esimest korda nägin? Ikka vist seal Hamburgi baaris, Grosse Freiheiti tänaval, üle tee venue’st nimega Grosse Freiheit 36, kus kunagi olid mänginud noored ja tundmatud biitlid ja kus sel õhtul oli olnud The Sisters of Mercy kontsert. See oli hea gig, soojendas Chris Catalysti ühemehebänd Robochrist, mohawkiga…
Kust lapsed tulevad?
Tulin poodi viina ostma. Iga kord, kui ostan alkot, on kuidagi imelik olla, sest kardan, et keegi näeb. Varem, kui ma veel jõin, mul kunagi sellist hirmu polnud. Keegi ei näinud, ja kui nägigi, oli see mu identiteedi osa – olla metsik, olla rebel. Teatud vanuses see ongi rebel. Aga…
Teine blackout
Taskulambid köögis, taskulambid kempsus. Lampidega juhtmed tilpnevad, akud tagant ära võetud. Segavad, kriibivad silma. Tuletavad ennast meelde, tuletavad meelde mööda läinud blackout’i.
„Ära pane ära. Paned ära – lülitavad välja.“
Tilbendavad juhtmed, kõikjale pandud taskulambid jäävadki rippuma ja seisma nagu memento mori, järgmise blackout’ini.
Nüüd juba, mil suur voolukatkestus on seljataga, ent samas…
„Ära pane ära. Paned ära – lülitavad välja.“
Tilbendavad juhtmed, kõikjale pandud taskulambid jäävadki rippuma ja seisma nagu memento mori, järgmise blackout’ini.
Nüüd juba, mil suur voolukatkestus on seljataga, ent samas…
