LUULE

SEAMUS HEANEY
Grauballe mees
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga

PEETER SAUTER
Vaeste kirjanike maja unenäod

LIINA TAMMISTE
*mulle meeldivad…; *ma tahaksin…; *igal kevadel…; *see luuletus…; *sinu ja meie vahel…; *täna õhtul…; *kui suudelda…

LAURI LEET
*vaikne koputus…; *tuul keerutab…; *vana remmelgas…; „Teile on pakk“…

PROOSA

MUDLUM Laste haigemaja

Kõigepealt oli vastuvõtt, väike küljepealne ruum laua ja mõne pruuni raudjalgse vakstutooliga. Seal me istusime emaga, kes andis aru, mis hädasid mul küljes on. Kas on olnud leetreid, difteeriat, läkaköha? Milliseid haigusi on põdenud?

JELENA SKULSKAJA
Kuld; Kiri lugejale
Vene keelest tõlkinud Juku-Kalle Raid

CORNELIA TRAVNICEK
Noored koerad
Saksa keelest tõlkinud Ave Mattheus

ARTIKLID

HANNAH ARENDT
Kollektiivne vastutus
Inglise keelest tõlkinud Tanel Vallimäe

TARMO JÜRISTO
Vastutus

ERO LIIVIK
Otsedemokraatia võimalused legitiimse poliitika peateena: miks „targad valitsejad“ ei kuula rahvast?

AKEN

ALEKSANDR DUGIN Goodbye, golden boy Vene keelest tõlkinud Kajar Pruul

Kõige enam armastas Surkov miksimise strateegiat, paradoksaalseid kombinatsioone: liberaale-läänlasi püüdis ta ümber sepistada impeeriumimeelseteks, oligarhe sotsialistideks, marginaale auväärseiks mainstream-seisukohtade eestkõnelejaiks, patrioote demokraatideks… Kuid ainult nii, et endine identiteet saaks õõnestatud, aga uus juuri alla ei ajaks.

PETER POMERANTSEV
Mõrad Kremli Matrixis
Inglise keelest tõlkinud Kajar Pruul
Juhitava demokraatia süsteemi ehk postmodernse diktatuuri geniaalsus oli selles, et opositsiooni lihtviisilise mahasurumise asemel, nagu oli olnud kombeks 20. sajandil, puges ta kõigisse ideoloogiatesse ja liikumistesse, ekspluateerides neid ja õõnestades nad seestpoolt absurdseks.

KADRI LIIK
Kontrrevolutsiooni laste hiilgus ja viletsus
Miks lähevad kõigi liberaalieeldustega ja paljude liberaalsete sümpaatiatega inimesed vabatahtlikult teenima propagandistlikku režiimi, mille sihiks on needsamad väärtused naeruväärseks paroodiaks õõnestada?

KUNSTILUGU

SVEN VABAR
Kiwa ja tuttpütt

VAATENURK

JAN KAUS Meisterlik seestunu
(:)Kivisildnik, „Liivlased ja saurused“; (:)Kivisildnik, „Soari evangeelium“, (:)Kivisildnik, „Enne sõda ja kõike seda“; (:)Kivisildnik, „Inimsööja taksojuht“

INDREK KOFF
Luuletaja, kelle sõna on enda juurde tagasi võtnud
Maarja Kangro, „Must tomat“

KAUPO MEIEL
Seitse voorust, seitse pattu
Jüri Kolk, „Seitse surmavoorust“

KATRIN KERN
Keskea äratundmisrõõmud
Valentin Kuik, „Perekonnavaled“

KRISTIINA ROSS
Igavesti meie Riia
Aleksandrs Čaks, „Igavene Riia“
Väiksele rahvale on tema unikaalsus nii kallis, et eestlane lihtsalt ei taha teada, et kõik tema uhkuseasjad laulupidudest, rahvalaulukogudest ja rahvariietest kuni laulva revolutsioonini välja on lätlastel ka olemas. Pahatihti koguni natuke suurejoonelisemal kujul.

JAANIKA PUUSALU
Kutse mõtlema – Arendtiga ja Arendti üle
Hannah Arendt, „Mineviku ja tuleviku vahel“

Samal teemal

Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?

Ilmunud Vikerkaares 1992, nr 9 ja 10
Mispärast pole ometi paremad parteigenossed 1945. aastast mõttele tulnud inimnäoga fašismi otsima hakata? (Johannes Gross, «Notizbuch», Neueste Folge, Viertes Stück)
Ajaleheartiklites on juttu vabanemisest sotsialismi lummusest, ühe idee nurjumisest, koguni Lääne-Euroopa ja Saksa intellektuaalide pikaleveninud toimetulekust oma minevikuga. Retoorilistele küsimustele järgneb alati üks…
9/1992

Usk ja teadmine

Ilmunud Vikerkaares 2004, nr 1–2
Kui päevasündmused muutuvad nii pakiliseks, et meilt teemavaliku nii-öelda käest kisuvad, tekib John Wayne’idel meie, intellektuaalide seas muidugi kiusatus hakata võistlema selles, kes kõige kiiremini puusalt tulistada suudab. Ainult veidi aega tagasi õhutasid mõned vaimud meid arutama küsimust, kas ja kuivõrd peaksime end allutama geenitehnoloogilisele eneseinstrumentaliseerimisele…
1-2/2004

Põlevkivitööstusest Hugo Viirese käsikirjades

1930. aastatel on Virumaalt pärit Hugo Viires aeg-ajalt püüdnud veenda Noor-Eesti kirjastust avaldama oma kirjutisi, mis lähtuvad üpris erinevatest ideedest ning žanridest – novellidest ja raamatututvustustest haritlasnaise vaimse profiili koostamiseni. 1939. aasta suvel on tal tekkinud mõte „kirjutada Märt Rauast kui meie suurima põlevkivitööstuse loojast ja arendajast umbes 150-leheküljeline teos.…
1-2/2026

Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas

Kord, vast tosina aasta eest, vaidlesin konverentsil ühe teadlasega. Teda oli pahandanud oma valdkonna meediakajastus ja ta leidis, et ajakirjandus korjab liialt sageli üles kahtlase väärtusega teadustöid ning teeb neist kõlavate pealkirjadega uudiseid. Ajakirjanikud peaksid suutma ära tunda halba teadust ja vältima sellest kirjutamist, väitis ta.
Jaa, mõtlesin kaasa, neid „Šveitsi…
1-2/2026
Vikerkaar