Luule

Pablo Neruda
Ameerika, ma ei võta su nime asjata suhu
Hispaania keelest tõlkinud M. V.

Octavio Paz
Golden Lotuses;  Üks paljudest päevadest;  Läbi valguse minnes; Kirglik maastik; Nägu ja tuul; Näide; Suve käed; Värske nägu; Kaks keha
Hispaania keelest tõlkinud Hasso Krull, Carolina Pihelgas, Mariliin Vassenin

Gloria Gervitz
Ränded
Hispaania keelest tõlkinud Carolina Pihelgas

César Vallejo
Palverännak; Trilce
Hispaania keelest tõlkinud Mariliin Vassenin

Carlos López Degregori
Puu; Portree Aldanast, kes poeb jalgadest sisse; Suurte kullast tähtedega; Inimkeha tünni sees; Piigipõld; Pulm; Langenud hiilguse kirjeldus
Hispaania keelest tõlkinud Carolina Pihelgas, Hasso Krull, Mariliin Vassenin

Mario Montalbetti
Attari hull; *Vii sead ära…; H; Koitude järgnemine (fragment)
Hispaania keelest tõlkinud Mariliin Vassenin

Nicanor Parra
Kolm luuletust
Hispaania keelest tõlkinud Mariliin Vassenin

Roberto Juarroz
*Miski vaatab…; *Võib-olla on elu ainult…; *Kõik kaob….; *Üks aken on lahti… *Ikka tuleb hetk…; *On sõnu…
Hispaania keelest tõlkinud Carolina Pihelgas

Carlos Drummond de Andrade
Murelik; Suur maailm; Libu
Portugali keelest tõlkinud Hasso Krull

João Cabral de Melo Neto
Kanamuna; Aknad; Baleriin; Laud
Portugali keelest tõlkinud Hasso Krull

Proosa

Clarice Lispector
Armastus
Portugali keelest tõlkinud Leenu Nigu

Rubem Fonseca
Õhtune retk. 1. osa; Õhtune retk 2. osa
Portugali keelest tõlkinud Mele Pesti

 

Artiklid

Roberto Schwarz
Rahvuslik, sest jäljendatud
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk

Mele Pesti
Metsiku mõtte uus tulemine

Toomas Gross
Uued tuuled Ladina-Ameerika religioossel põllul

Oudekki Loone
Horror à la oligarquìa!

Gennaro Carotenuto
Quo vadis, Ladina-Ameerika?
Itaaliakeelsest käsikirjast tõlkinud Janek Fiume
Saabudes Maiquetía rahvusvahelisest lennujaamast Caracasesse, kleepub lämmatav õhk otse nahale. Ümbritsevatel küngastel, mida hispaania keeles tähistatakse sõnaga cerros, kerkivad taeva poole töölisklassi kvartalite barakid, rajatud justkui eimillelegi. Ilmselgelt on vaesus ja puudus inimestele siin igavesti kaaslaseks olnud. Kuid lehvivad lipud ja massiivsed murales (graffitimaalingud) Hugo Cháveze, tänavu märtsis vähihaiguse tõttu manalateele läinud ja kogu rahva poolt päevi taga nutetud presidendi näoga räägivad teist keelt. Need räägivad käimasolevast revolutsioonist.

 

Intervjuu

Ernesto Laclau Demokraatia, hegemoonia ja uued projektid Ladina-AmeerikasHispaania keelest tõlkinud Kristjan Pruul

Ernesto Laclau on tuntud kui polito­loog ja postmarksismi rajajaid. Kuigi ta elab juba aastakümneid Inglismaal, on side Argentina ja Ladina-Ameerika­ga talle endiselt väga tähtis.

 

Kunstilugu

Rael Artel
Kuidas siis ikkagi kanda punast?

 

Vaatenurk

Hasso Krull Lugu mehest, kes kukkus oma sokiauku Valdur Mikita, „Lingvistiline mets“

Tõeline Eesti kultuur on see, millele mõeldes kunagi ei teki tahtmist haarata püstoli järele: sellisel sundliigu­tusel poleks vähematki mõtet, sest siin läheb vähemalt leegiheitjat vaja.

 

Kaur Riismaa
Must lagi on meie ja fs-i toal
fs, „100% fs“

Evelin Arust
Luuletaja luuleväljal
Katrin Väli, „ktrn“

Alvar Loog
„Don’t blame it on my youth, blame it on my heart“
Indrek Lõbus, „Kirjad Hebronist“; Lauri Teder, „Mullikile“

Berk Vaher
Kui veest saab aur ja aurust vile
P.I. Filimonov, „Thalassa! Thalassa!“

Tiit Pruuli
Vana mehe armastus
Ain Kaalep, „Kodu kõikjal kaasas“
1999. aastal peab Ain Kaalep sõnu “Eesti Vabariik” võlusõnadeks.
Ain Kaalep on kindlasti õnnelik vana mees – tema suured unistused on täitunud. On vaba Eesti riik ja tema on selle riigi üks auväärsemaid õpetajaid. Mentor, Praeceptor Esto­niae (Jaan Krossi poolt omistet tiitel). Muidugi on selles riigis natuke ka rumalust, argust ja laiskust – Kaalepi kolme põhivaenlast.

Kaspar Kalvet
Noorte eestlaste elu ja seiklused Lõuna-Ameerikas
Ivo Tšetõrkin, „Minu Amazonas. Jõkke pissimine keelatud“; Mirjam Johannes, „Minu Toba. Sulgedeta indiaanlased“
Millist ühisosa võiks siis oodata kahelt raamatult, mille tegevuspaik asub ükstei­sest tühipalja 5000 kilomeetri kaugusel, üks Argentina poolkõrbes ja teine Amazo­nase vihmametsas? Selgub, et võrdlemisi vähe, nagu arvata oligi. Aga antud juhul vähemalt sama palju erinevuste tõttu, mis raamatute autorite vahel olid juba enne reisile minekut, kui selle pärast, kui väga nende sihtkohad geograafiliselt ja kultuuriliselt lahknesid.

 

Lembit Liivak
Jänku puhkab
John Updike, „Brasiilia“

 

Samal teemal

Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?

Ilmunud Vikerkaares 1992, nr 9 ja 10
Mispärast pole ometi paremad parteigenossed 1945. aastast mõttele tulnud inimnäoga fašismi otsima hakata? (Johannes Gross, «Notizbuch», Neueste Folge, Viertes Stück)
Ajaleheartiklites on juttu vabanemisest sotsialismi lummusest, ühe idee nurjumisest, koguni Lääne-Euroopa ja Saksa intellektuaalide pikaleveninud toimetulekust oma minevikuga. Retoorilistele küsimustele järgneb alati üks…
9/1992

Usk ja teadmine

Ilmunud Vikerkaares 2004, nr 1–2
Kui päevasündmused muutuvad nii pakiliseks, et meilt teemavaliku nii-öelda käest kisuvad, tekib John Wayne’idel meie, intellektuaalide seas muidugi kiusatus hakata võistlema selles, kes kõige kiiremini puusalt tulistada suudab. Ainult veidi aega tagasi õhutasid mõned vaimud meid arutama küsimust, kas ja kuivõrd peaksime end allutama geenitehnoloogilisele eneseinstrumentaliseerimisele…
1-2/2004

Põlevkivitööstusest Hugo Viirese käsikirjades

1930. aastatel on Virumaalt pärit Hugo Viires aeg-ajalt püüdnud veenda Noor-Eesti kirjastust avaldama oma kirjutisi, mis lähtuvad üpris erinevatest ideedest ning žanridest – novellidest ja raamatututvustustest haritlasnaise vaimse profiili koostamiseni. 1939. aasta suvel on tal tekkinud mõte „kirjutada Märt Rauast kui meie suurima põlevkivitööstuse loojast ja arendajast umbes 150-leheküljeline teos.…
1-2/2026

Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas

Kord, vast tosina aasta eest, vaidlesin konverentsil ühe teadlasega. Teda oli pahandanud oma valdkonna meediakajastus ja ta leidis, et ajakirjandus korjab liialt sageli üles kahtlase väärtusega teadustöid ning teeb neist kõlavate pealkirjadega uudiseid. Ajakirjanikud peaksid suutma ära tunda halba teadust ja vältima sellest kirjutamist, väitis ta.
Jaa, mõtlesin kaasa, neid „Šveitsi…
1-2/2026
Vikerkaar