Luule

Jevgeni Jevtušenko Jelabuga naelVene keelest tõlkinud Anna Sophia Liinat

Jim Ashilevi
Tagasi löömameeste juurde

Maarja Kangro
Veel natuke; Lill; Bistroo; Punane mantel; Jutumärgid; *loodus tahaks vahel…

Maarja Pärtna
*tunneme teineteist lõhnast…; *hoia neid päevi hästi…; *keha on…; *kivid mis lebavad…; *hommikul luges…

Proosa

Jüri Kolk Sisemine kasv; Õli, õlu ja õunad; Ümarlaud; Kuu

Mehis Heinsaar
Mis möödas, see on läinud, mis tuleb, alles ees

Andrei Ivanov
Kimp
Vene keelest tõlkinud Veronika Einberg

Artiklid

Tarmo Jüristo Andrei Ivanov ja meie aja antikangelane

Peeter Torop
Vanad raamatud ja uus meedia

Aken

David Runciman
Kuidas küll see saab toimida?
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk

Kunstilugu

Rebeka Põldsam
Mitmiktajule orienteeritud maalid

Vaatenurk

Hasso Krull Teil pole õigust olevikku ära põlata Sveta Grigorjeva, „Kes kardab Sveta Grigorjevat?“

Juhan Hellerma
Vaatlus ja üleminek
Maarja Pärtna, „Läved ja tüved“

Merle Pajula
Šaržid afääridest
Marina Elbasaar, „Slummidiplomaadid“

Lauri Sommer
Kae kuis kaku kokko saat
„Raasakõisi Setomaalt“

Vikerkaar 2013

 

 

 

 

Samal teemal

Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?

Ilmunud Vikerkaares 1992, nr 9 ja 10
Mispärast pole ometi paremad parteigenossed 1945. aastast mõttele tulnud inimnäoga fašismi otsima hakata? (Johannes Gross, «Notizbuch», Neueste Folge, Viertes Stück)
Ajaleheartiklites on juttu vabanemisest sotsialismi lummusest, ühe idee nurjumisest, koguni Lääne-Euroopa ja Saksa intellektuaalide pikaleveninud toimetulekust oma minevikuga. Retoorilistele küsimustele järgneb alati üks…
9/1992

Usk ja teadmine

Ilmunud Vikerkaares 2004, nr 1–2
Kui päevasündmused muutuvad nii pakiliseks, et meilt teemavaliku nii-öelda käest kisuvad, tekib John Wayne’idel meie, intellektuaalide seas muidugi kiusatus hakata võistlema selles, kes kõige kiiremini puusalt tulistada suudab. Ainult veidi aega tagasi õhutasid mõned vaimud meid arutama küsimust, kas ja kuivõrd peaksime end allutama geenitehnoloogilisele eneseinstrumentaliseerimisele…
1-2/2004

Põlevkivitööstusest Hugo Viirese käsikirjades

1930. aastatel on Virumaalt pärit Hugo Viires aeg-ajalt püüdnud veenda Noor-Eesti kirjastust avaldama oma kirjutisi, mis lähtuvad üpris erinevatest ideedest ning žanridest – novellidest ja raamatututvustustest haritlasnaise vaimse profiili koostamiseni. 1939. aasta suvel on tal tekkinud mõte „kirjutada Märt Rauast kui meie suurima põlevkivitööstuse loojast ja arendajast umbes 150-leheküljeline teos.…
1-2/2026

Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas

Kord, vast tosina aasta eest, vaidlesin konverentsil ühe teadlasega. Teda oli pahandanud oma valdkonna meediakajastus ja ta leidis, et ajakirjandus korjab liialt sageli üles kahtlase väärtusega teadustöid ning teeb neist kõlavate pealkirjadega uudiseid. Ajakirjanikud peaksid suutma ära tunda halba teadust ja vältima sellest kirjutamist, väitis ta.
Jaa, mõtlesin kaasa, neid „Šveitsi…
1-2/2026
Vikerkaar