Luule

Rudyard Kipling
Kui
Inglise keelest tõlkinud Manivalde Mõõgaste

Sveta Grigorjeva
*kunagi ehmusin…; *naisluule on see…; *tuleb heteroluuletaja…; svetlana jevgenjevna grigorjeva; puu mis pole; *“seilan mööda…“

Martin Plaser
*meestele arst ikka ütleb…; *luurajaleidja binokli klaas…; *kõige nõmedam…; *ei tasu hoida…; *kui oleks kodu…; *ei talu mulle…; *kõnnin sest…; *muruniiduki lõhn…; *igal õhtul…

fs
*kas teil on olnud…; *me saame teada…; *kui banaalne…; *olid lyyrikud…; *kõle sügis…; *kottis silmaalused…; *soe ja kylm vesi…; *ma kirjutan…; *lumeinimesed…; *käsi peseb…

Proosa

Argo Tuulik Kohalik Kõvamees

Maarja Kangro
Mõisas ehk Hüppa tulle

 

Artiklid

Barbi Pilvre
Eesti mehelikkused

Margus Punab
Eesti meeste tervisest
Kõigepealt tuleb öelda, et Eesti meeste soospetsiifiline bioloogiline baas on üks tugevamaid Euroopas. Mitmete uuringute järgi on meie meeste viljakus- ja laiemalt reproduktiivtervise näitajad – sperma kvaliteet, munandimaht – Euroopa tipus. Meil esineb arenenumast Euroopast oluliselt vähem meeste sugutrakti arenguanomaaliaid. Ühed lähiajal ilmumas olevad uurimistulemused näitavad, et ka meie noorte meeste, nii eestlaste kui ka siin elavate venelaste meessuguhormoonide tase on üks kõrgemaid Euroopas.

Johanna Ross
Mõttetud lunnid enne ja nüüd

Kadri Tüür, Susanna Kuusik
Naine laevas, laev põhjas

Andreas Kalkun, Mari Sarv
Seks ja poeetika: regilaulu peidus pool

Jaak Urmet
Sind ma tahan võttemai lilleks oma voodi’elle

Eve Annuk
Mehelikkusest uuemas eesti luules

Klaus Theweleit
Mehe sündimise viisid. Mehe keha kui institutsiooni keha
Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver

 

Kunstilugu

Eero Epner
Mina ja kunst

 

Vaatenurk

Andrei Hvostov
Emigrandi käsiraamat, oikumeeniline
Andrei Ivanov, „Harbini ööliblikad“

Mariann Tihane
Diamat on see kui on igasugu
Robert Kurvitz, „Püha ja õudne lõhn“

Martin Luiga
Ideoloogiakriitiline retk läbi muinasmaa
Mehis Heinsaar, „Ülikond“

Lauri Laanisto
Traditsioonid ekstaatilisel tühikäigul
Pāvs Matsins, „Sinine kaardivägi“

[:] Kunnus
… seestub ja selgitab. Kongeniaalne kommentaar
(:)kivisildnik, „Õpetaja ütles“

(:)kivisildnik nämmutab selles luuleõpikus. See on hea.
Nämmutab väga palju. See on väga hea.

Kadri Tüür
Mitme protsendi ulatuses?
Leo Luks, „100% Leo Luks“

Tõnis Kahu
Kõrvalised kogemused
David Hendy, „Müra, heli ja hääled“

Vikergallup
Eesti kirjandus 2013 

 

 

 

Samal teemal

Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?

Ilmunud Vikerkaares 1992, nr 9 ja 10
Mispärast pole ometi paremad parteigenossed 1945. aastast mõttele tulnud inimnäoga fašismi otsima hakata? (Johannes Gross, «Notizbuch», Neueste Folge, Viertes Stück)
Ajaleheartiklites on juttu vabanemisest sotsialismi lummusest, ühe idee nurjumisest, koguni Lääne-Euroopa ja Saksa intellektuaalide pikaleveninud toimetulekust oma minevikuga. Retoorilistele küsimustele järgneb alati üks…
9/1992

Usk ja teadmine

Ilmunud Vikerkaares 2004, nr 1–2
Kui päevasündmused muutuvad nii pakiliseks, et meilt teemavaliku nii-öelda käest kisuvad, tekib John Wayne’idel meie, intellektuaalide seas muidugi kiusatus hakata võistlema selles, kes kõige kiiremini puusalt tulistada suudab. Ainult veidi aega tagasi õhutasid mõned vaimud meid arutama küsimust, kas ja kuivõrd peaksime end allutama geenitehnoloogilisele eneseinstrumentaliseerimisele…
1-2/2004

Põlevkivitööstusest Hugo Viirese käsikirjades

1930. aastatel on Virumaalt pärit Hugo Viires aeg-ajalt püüdnud veenda Noor-Eesti kirjastust avaldama oma kirjutisi, mis lähtuvad üpris erinevatest ideedest ning žanridest – novellidest ja raamatututvustustest haritlasnaise vaimse profiili koostamiseni. 1939. aasta suvel on tal tekkinud mõte „kirjutada Märt Rauast kui meie suurima põlevkivitööstuse loojast ja arendajast umbes 150-leheküljeline teos.…
1-2/2026

Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas

Kord, vast tosina aasta eest, vaidlesin konverentsil ühe teadlasega. Teda oli pahandanud oma valdkonna meediakajastus ja ta leidis, et ajakirjandus korjab liialt sageli üles kahtlase väärtusega teadustöid ning teeb neist kõlavate pealkirjadega uudiseid. Ajakirjanikud peaksid suutma ära tunda halba teadust ja vältima sellest kirjutamist, väitis ta.
Jaa, mõtlesin kaasa, neid „Šveitsi…
1-2/2026
Vikerkaar