***
kuu oli loomata
aga immitses väike vari
teispoole seina
loomata kuu
lähedus
see intiimne värelev tämber
ümber mõtliku pea
kriipsujuku
kes alati tahtis hoida
distantsi ja tahtis
varju oma sülle
***
vana kooli mehed
näe seal nad lähevadki
vana kooli kott
seljas kõlksumas
vana kooli tunnistus
puperdamas taskus
võta pits viina
kõik on hästi
vana kooli maja
on äkki nii kõrgele kerkinud
ta ulatub pilvedesse
aga pilved ei peatu
nad ujuvad oma teed
see on hallitus ütlevad
vana kooli mehed
ärge ajage udujuttu
mingeid pilvi pole olemas
küll saame hakkama
***
metamorfoosi valu
jätab paljugi soovida
jätab metsade mühina peenemad
nüansid
ometi puutumata
igal metsal on oma
kahisev tämber
igal kosel oma kohin igal
jeesusel oma turvavöö
klõpsti lahti ja klõpsti kinni
kas soovite teed
või kohvi
või kohisevat lund
***
kiirabi ja politsei
kõrtsi ees nagu sama mündi
esikülg ja tagakülg
andke keisrile
mis keisri kohus rääkis
mererannal tõmmu rasta
patsidega mees
käes tapetud kala
meie reliikvia on mõttetus
meie reliikvia on tuhat kätt
tuhandes taskus
ja roosi ees-
ja perekonnanimi
***
sa pöörasid näo
seina poole
ja nutsid
öös vilkus kellegi tuli
mina vaatasin ööd
vaatasin ööle näkku ja nägin
et tal ei olnudki nägu
ainult tumedad ripsmed
ja kähisev hääl
see oli kellegi
teise öö
ja kellegi teise nägu
küsisin aga sa ei vastanud
vaid ainult noogutasid
kinnisilmi
ja su väike keha
oli äkki nii suur
et pilved ei pääsenud
kuidagi mööda
kuu tuli alla ja vaatas
sulle ja mulle
uurivalt otsa
***
veerenni niitudel
küünides sahiseb hein
siin politsei hulgub nagu üksik hunt
kaks või kolm üksikut hunti
ja mustlased ja juudid
kuulatavad kas koer ei haugu
kuulatavad vankrite vulinat
pehmetes roobastes
heida pikali vaata taevasse
kas näed seal kellegi jälge
keegi kõndis üle taeva
vaatas ette-
vaatlikult kahele poole
keegi astus taevasse nagu
auku
***
üle soo lendab kotkas
tema pesa on udus
ta on väsinud
kuidas läbi pimeduse tulvavad
külmad ja kuumad
hoovused
ainult kaks inimest
ja ainult kaks kotkast
soo peal ei ole
kedagi peale
pimeduse
