hool

ma saan aru, et härrad on mures?
leiavad, et me peaksime rohkem hoolitsema
mitmete eest, kes neile kallid
ja hoolitsemist ma ehk tean
küll leiab aja
ja südamesse teen ruumi
kõigi tibude eest võin hoolitseda
võtan majanduskasvu tissi otsa
kõht vastu majanduskasvu kõhukest
pühin krediidireitingute nina
laotan teki ilusasti peale tagasi
sätin väliskapitali kaasamise endale kõhukotti
käed vabad, keedan pisa tulemustele tummi
odsanummakene küll
kussutan skp tudule
uinumu väike skp hällis
eksta raske ole
süda nii valutab
ööläbi ei saand magada
kuulasin murelikult, kuidas rahvusvaheline maine rahutult hingab
mis temast küll saab
kaetus tehnovõrkudega aga
tahab jälle tähelepanu
vanus ka selline
sätin julgeoleku hellalt rinnale
krooksutan kõhust mullikesi välja
no kuda sa sis nõnda
pisikene
nii palju vaeva
palju muret
mitu väiksekest
kõik vajavad üha hoolitsust
ja keegi
mitte keegi ei märka aidata


milline osa sinust esimesena välja vahetati

ega ei teagi nüüd enam,
kus millest see algas

tillukesed titekikud
lahmakate latakate vastu
mis suhu ära ei mahu
pehmed inglikiharad
tahumatu kahu vastu
mis pussa käib kergemini kui kuhugi mujale
kollane kaisukaru
teadmise vastu
et midagi ei ole jäävalt minu

usk kahtlusesse
läks ka üsna alguses
kuigi ega nad kõike kätte ei saanud
ju sel on juured nagu puul
nagu pajuvõsal
väiksest oksarisustki tärkab uuesti

aga see nipsakus näiteks
see on mul küll originaaljupina
kohe tulingi sellisena
ja valmisolek valesti teha
seda ei hakka praegu vahetama
käib nii kah esialgu

eile tulid tänaval vastu kaks tüdrukut
ei, isegi mitte puiestee tänaval
ei läinud mööda ega midagi
(ma pole ka nukker inboil)
jäid seisma ja tegid juttu minuga
rääkisid jumala rahust
see olla neile kohe kaasa antud
algusest peale on olnud
ma mõtlesin, et nii hea
mõtlesin oma kahtlustest
ja asjust mis saaks veel juuri ajada
neil on rahu, mõtlesin
huvitav kas nad tulevad teisest tehasest 

***
okasroosike magab võlu-und
tema voodi kõrvale astub prints
põlvitab voodi ette maha
võtab okasroosikese õlgade ümbert kinni
ja raputab teda:
kallis, kas sa tead, kus mu sokid on?

naised teavad

tüdrukud teavad
kuidas malendid liiguvad ja
kuidas programmeerida legorobotit
aga ka, et ratsu käib siis, kui ratsu tahab
ja et robotile tuleb nimi anda
ja talle ilus pesa ehitada
robotile meeldib

naised teavad
kus valuvaigisti on, mis poes soodukas on
millal on sünnipäev su kolleegi õetütre naabrinaise kassil
et kontorisse tuleb viia üks kontoripleed või kampsun
miks lastehaigla külmkapis on lahtised kapsalehed
miks inimkonna esimesel kalendril on 28 sälku
naised teavad
kuidas juhtida nii, et sekretär ei nuta
kuidas punuda poksijapatse
lahku minna ilma kedagi pussitamata
kuidas vereplekke eemaldada

vanaemad teavad
kui palju suhkrut on parajalt
kuidas sokki nõeluda
millal mitte midagi öelda
kuidas vanasti oli
teisiti aga sama


ilma ennustus

ta nägi seda reklaami
see ilmutas end talle korduvalt
pea painavalt
müstiline ettemääratus
nagu jälitaks teda
nagu teaks, mida ta mõelnud on
unedes otsinud ja salaja sosistanud
nagu igatsused ja tühjus
mis temas pakitsevad
õõnsus mis õhtuti oigab
nagu järel lohistatud jalgadega
kaasa veetud kannatlikkus
ja see seletamata sügelus
ta igavesti õrnas südames
oleks võtnud selle asja kuju
kas see on see
mida ta peaks saama
omama jahtima ihalema
mis nüüd saab
kuidas ta peaks toimima
mida teha
nüüd kui ta teab
et eksisteerib miski
mida ta ei osanud kujutledagi
kuid mis nüüd on olemas
ja ta on selle reklaami näinud
mitu korda

lubage ma ennustan
see kõlab hullult
te tahate mind kindlasti vaigistada
see on pühaduseteotus
see on patt, mis mul mõttes on
lubamatu roppus
aga ma ütlen selle välja:
ta saab ilma 


Vikerkaar