Viimase kümnendi jooksul on süvenenud mure sotsiaalmeedias levivate vandenõuteooriate ja nende pahatahtliku kasutamise pärast. Kardetakse, et see võib põhjustada radikaliseerumist, õhutada vägivallale ja lõhestada ühiskonda. Eesti vandenõuteooriate maastiku olulisteks keskmeteks on globaalse levikuga konspiratsiooniteooriaid vahendavad portaalid Telegram.ee ja Vanglaplaneet, aga samuti paremäärmuslikud ja -populistlikud portaalid, lehed ning grupid, mis levitavad eliidivastaseid teooriaid. Pandeemia ajal tihenes koostöö varem eraldi seisnud levitajate vahel – alternatiivsete tervisepraktikate propageerijatest poliitiliste äärmuslasteni ja Kremli-meelsete aktivistideni –, tuues kaasa uute võrgustike kujunemise ja senisest laiapõhjalisema haarde. Samas hoogustus 2021. aastal ka vandenõuteooriate ja muude kriitiliste sotsiaalmeediapostituste levik.

Vaadeldes vandenõuteooriaid kritiseerivaid postitusi märkame aga, et neil on vandenõunarratiividega teatavaid ühisjooni. Nimelt keskenduvad mõlemad tänapäeva ohtudele ja kardetavatele arengutele, mis juba praegu või tulevikus ühiskondlikku elu kujundavad, ning näevad teadlikku ja manipulatiivset hirmutamist ühe selle olulise komponendina.

Nii vandenõuteooriaid kui ka neid kritiseerivat diskursust iseloomustab tuginemine inimese kui ratsionaalse olendi aluseeldusele. Vandenõuteoorias räägitakse sageli hirmust pimestatud rahvamassidest, kes pole pahalaste ajupesu tõttu võimelised „oma peaga ratsionaalselt mõtlema“. Sarnane ratsionaalse mõtlemisvõime kadumise stsenaarium on esil postitustes, kus räägitakse vandenõuteooriate ohtlikkusest ning vandenõuteooriatesse uskujatest ja nende levitajatest, kes on võrreldavad „religioossete terroristidega“ või on manipuleeritud „mõjuagendid“, „kasulikud idioodid“ või „uhhuu-ärikate“ agressiivse turundustöö ohvrid.

Teine keskne aluseeldus osutab aga vandenõuteooriate ja muu väärinfo tohutule potentsiaalile inimeste tunnete ja otsustusprotsesside kujundamisel. Nii vandenõuteoreetiline kui ka vandenõuteooriate suhtes kriitiline diskursus eeldavad, et sotsiaalmeedia kaudu manipuleerimine on efektiivne. Manipulaatoreid – olgu nendena nähtud siis Soros või vastupidi, uhhuu-ettevõtjad – tajutakse äärmiselt võimsate ja ettenägelike tegutsejatena, kelle võimuses on valitseda publiku tundeid, auditooriumi aga kujutatakse sellisest agentsusest ilma jäetuna. Tähelepanuväärne on ka see, et enda rühmaliikmeid (vandenõuteooriate tarbijaid või nende vastu võitlejaid) kirjeldatakse kui asjakohaselt reageerivaid ja kriitiliselt mõtlevaid inimesi, vastaseid aga kujutatakse negatiivsetest emotsioonidest pimestatute, manipuleeritavate ning kinnisideede küüsis olijatena.

Me ei soovi väita, nagu ei saaks inimeste arusaamu ja tundeid mõjutada. Kuid niisugune kriitilis-ratsionaalseid ja kergesti manipuleeritavaid inimesi vastandav diskursus jätab varju teised võimalused ning mitmetegurilised põhjused, miks üht või teist selgitust usutakse ja kas üldse täielikult usutakse. Vandenõuteooriate ohtude (üle)rõhutamine varjab sageli tõsiasja, et neid levitavad ka inimesed, kes soovivad päevakajalistel teemadel lihtsalt spekuleerida või polemiseerida.

Samal teemal

AHT ja ATH – ühed hullud mõlemad?

„Mulle tundub, et kõige lihtsam on tulla mööda Tartu maanteed Kosele ja sealt Alavere risti kaudu Lehtmetsa ristile. Seal on juba ka viit muuseumi, kuhu on 15 km. Kohtumiseni Vargamäel!“ kirjutab abivalmis külastusjuht Kaire mulle ühel kirkal märtsipäeval. Enne seda olin läbi uurinud bussi-, rongi- ja trammimarsruudid, kuid ei midagi.…
6/2026

Eesti karikatuuri kartograaf

Karl August Hindrey on eesti karikatuuriloos erakordne tegelane. Ta on esimene kunstiharidusega karikaturist, esimene karikatuuriteoreetik, esimeste pikemate koomiksivormis piltjutustuste looja ning omas ajas mitmes mõttes uuendusliku huumorilehe Sädemed esimene tegevtoimetaja. Selle taustal on kummaline, et Hindrey pildilist loomingut pole seni põhjalikumalt käsitletud. „Karikaturist“ näib olevat vaid üks märksõna tema nime…
6/2026

Filosoofiapärandi tõlkimisest 40 aastat hiljem

1986. aasta sügisel lahvatas algul leheveergudel ning hiljem muudeski kanalites seninägematu vaidluspuhang filosoofia tõlkimise üle. Ka hilisemast ei meenu vaidlust filosoofia vallas, mis oleks tekitanud nii laiu ja ulatuslikke võnkeid. Käesoleva kirjutise eesmärk on viivuks selle vana, ehk juba unustatud vaidluse juurde tagasi pöörduda, et seda noorema põlve lugejatele tutvustada…
6/2026

Kommentaaride tõde ja õigus

Selle loo ajendiks on „Tõe ja õiguse“ esimese osa kommenteeritud väljaande ilmumine.[1] Aga see ei ole arvustus, vaid arutlus, esmalt kommentaaride üle üldse ja siis TÕ1 kommenteerimisel tehtud suure ja põhjaliku töö tunnustuseks. Lisaks veel mõningaid isiklikke mõtteid.
Eesti raamatumaailma kiigates läheb kommentaaride osas pilt kirjuks. Ühtpidi erinevad žanrid, teistpidi teaduslikud…
6/2026
Vikerkaar