Viimase kümnendi jooksul on süvenenud mure sotsiaalmeedias levivate vandenõuteooriate ja nende pahatahtliku kasutamise pärast. Kardetakse, et see võib põhjustada radikaliseerumist, õhutada vägivallale ja lõhestada ühiskonda. Eesti vandenõuteooriate maastiku olulisteks keskmeteks on globaalse levikuga konspiratsiooniteooriaid vahendavad portaalid Telegram.ee ja Vanglaplaneet, aga samuti paremäärmuslikud ja -populistlikud portaalid, lehed ning grupid, mis levitavad eliidivastaseid teooriaid. Pandeemia ajal tihenes koostöö varem eraldi seisnud levitajate vahel – alternatiivsete tervisepraktikate propageerijatest poliitiliste äärmuslasteni ja Kremli-meelsete aktivistideni –, tuues kaasa uute võrgustike kujunemise ja senisest laiapõhjalisema haarde. Samas hoogustus 2021. aastal ka vandenõuteooriate ja muude kriitiliste sotsiaalmeediapostituste levik.

Vaadeldes vandenõuteooriaid kritiseerivaid postitusi märkame aga, et neil on vandenõunarratiividega teatavaid ühisjooni. Nimelt keskenduvad mõlemad tänapäeva ohtudele ja kardetavatele arengutele, mis juba praegu või tulevikus ühiskondlikku elu kujundavad, ning näevad teadlikku ja manipulatiivset hirmutamist ühe selle olulise komponendina.

Nii vandenõuteooriaid kui ka neid kritiseerivat diskursust iseloomustab tuginemine inimese kui ratsionaalse olendi aluseeldusele. Vandenõuteoorias räägitakse sageli hirmust pimestatud rahvamassidest, kes pole pahalaste ajupesu tõttu võimelised „oma peaga ratsionaalselt mõtlema“. Sarnane ratsionaalse mõtlemisvõime kadumise stsenaarium on esil postitustes, kus räägitakse vandenõuteooriate ohtlikkusest ning vandenõuteooriatesse uskujatest ja nende levitajatest, kes on võrreldavad „religioossete terroristidega“ või on manipuleeritud „mõjuagendid“, „kasulikud idioodid“ või „uhhuu-ärikate“ agressiivse turundustöö ohvrid.

Teine keskne aluseeldus osutab aga vandenõuteooriate ja muu väärinfo tohutule potentsiaalile inimeste tunnete ja otsustusprotsesside kujundamisel. Nii vandenõuteoreetiline kui ka vandenõuteooriate suhtes kriitiline diskursus eeldavad, et sotsiaalmeedia kaudu manipuleerimine on efektiivne. Manipulaatoreid – olgu nendena nähtud siis Soros või vastupidi, uhhuu-ettevõtjad – tajutakse äärmiselt võimsate ja ettenägelike tegutsejatena, kelle võimuses on valitseda publiku tundeid, auditooriumi aga kujutatakse sellisest agentsusest ilma jäetuna. Tähelepanuväärne on ka see, et enda rühmaliikmeid (vandenõuteooriate tarbijaid või nende vastu võitlejaid) kirjeldatakse kui asjakohaselt reageerivaid ja kriitiliselt mõtlevaid inimesi, vastaseid aga kujutatakse negatiivsetest emotsioonidest pimestatute, manipuleeritavate ning kinnisideede küüsis olijatena.

Me ei soovi väita, nagu ei saaks inimeste arusaamu ja tundeid mõjutada. Kuid niisugune kriitilis-ratsionaalseid ja kergesti manipuleeritavaid inimesi vastandav diskursus jätab varju teised võimalused ning mitmetegurilised põhjused, miks üht või teist selgitust usutakse ja kas üldse täielikult usutakse. Vandenõuteooriate ohtude (üle)rõhutamine varjab sageli tõsiasja, et neid levitavad ka inimesed, kes soovivad päevakajalistel teemadel lihtsalt spekuleerida või polemiseerida.

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar