***
mina olengi maailm
mida sa kujutled.
ykskõik kui kiiresti jooksen
kujutlusvõime piiril
mind lastakse iga kord maha.
ykskõik mis suunas jooksen
marsib kohutav kaitsevägi
kujutlusvõime piiril.
neil on hiinlaste iidne õpe.
ykskõik kui kiiresti jooksen
sama kiiresti saab see mu kätte
maagia, magnetiga.
mina olengi maailm
kujutlus ja su tahe.
isegi maailma lõpp yle piiri ei lähe.
Binaarne
mida tunnen
sellest mõtlen
millelt tõusen
sinna kukun
mis mind kannab
sinna upun
millelt lähtun
sinna lõpen
maa ja taeva vahele
jäetud kahevahele
***
inimene lõi vahe yhe ja kahe vahele
nelja ja viie vahele
saja ja saja tuhande vahele
ytles: kui ka inimest pole
arvud jäävad
ise õpetatud mehed
– – –
ahvid esivanemad tantsivad horisondil
(kassid näevad nende asemel tiigreid)
vaatan minevikule otsa
minevik vaatab läbi minu tulevikku
mina vaatan läbi mineviku – – –
– – –
suurem rohkem parem tugevam võidab
väikesed taluvad mida peavad
mõnest räägitakse raiutakse kivisse:
langenud viimseni me
kui palju kordi on see kirjutatud liivale
ja on kindlasti vaja yht rändajat
kes kivilt kirja loeb ja edasi räägib
jutukat rändajat
keda huvitab isikliku õnne kõrval ajaloo kulg
kitsastee vereaurustes lõhedes end püsti ajavad pisikesed punased
moonid
rändaja mõtleb kodumaale ise homo sacer
ise suverään ise enda saatuse sepp ja õnneämbrisse astuja
teele teele kurekesed põhjas on päevad pikemad elu ikka lyhike
karistuslöök täpselt yhest igaviku nurgast teise
teele teele
vere pimedus veab valgemate vete äärde
õrnemasse õhusse
kus su kullane pesakene
ise õpetatud mehed
aga löövad vahe yhe ja kahe vahele
kellel rohkem sellest saab muumia
et hing saaks kehas käia
hingeosad pisikesed kitsasteed mööda koduteel
***
granaatõunapuu
anna mulle relvad mis
kevade toovad
***
aprikoosipuu
veel aprillis varjab mind
suurim tunnustus
***
surm heidab elule varju
võimas peab teisel pool
olema valgus
