OO
helistas geneetik
rääkis kaua
parem rinnad ära lõigata
parem munasarjad välja lõigata
parem
või tuleb hullem
kõrgendatud riski võrdlusvorm
olla olemas
olla olemas naisena
naise kestas
tühimikud sees
või on see vabanemiseks?
olla see kes oleks alati tahtnud olla
mitte mõelda päevadest
mitte mõelda rasedusest
ega abortidest
mitte mõelda rinnaga toitmisest
mitte mõelda rinnast
mitte kanda rinnahoidjaid
käia millega tahad
sest et lame
ja kerge
ja miski ei sega
ja kerge on hingata
peab olema kerge hingata
lõppude lõpuks
vist
aga miks on siis nii hirmus?
OO
käisin MRT-s
riietuge lahti
kuid aluspüksid ja sokid jätke jalga
pange selga see
mis on pikkus ja kaal?
ei tea
kirjutage tunde järgi
kruvisid ja metalli kehas on?
on
klaustrofoobia on?
natukene
mismoodi?
see kas on või pole
ei mäleta et kunagi varem
oleksin lamanud kõhuli nii
et rindu ei pigista
vaid need ripuvad rahulikult
gravitatsiooni toimel
kakskümmend minutit liikumatult
võib hingata
võib vaadata
võib kuulata
võib mõelda
kuid tardunult ruumis
kuulasin kõrvaklappidest masina muusikat
ja mõtisklesin kuidas saaks seda salvestada
mõtlesin oma rindade piltidest
see masin pildistab neid
kuni teeb seda häält
natuke mõtlesin vanaemast
ja et kui tema oli 45 polnud selliseid masinaid
veel välja mõeldud
ja seepärast teda ei päästetud
kuid kolm aastat pärast seda kui ta lahkus
leiutati masin mis kasutas
tuumamagnetresonantsi
ja veel kolme aasta pärast
sündisin mina
ja teen praegu läbi
vesiniku aatomituumade
elektromagnetilise vastukaja mõõtmist
minu kehas
mis koosneb 60 protsenti veest
värisedes soovist ja hirmust
leida endas
vanaema vastukaja
OO
ma ei tea mis keeles
rääkida ja kirjutada
oma kehast ja tema tervisest
eriti vähist mutatsioonidest operatsioonidest
loen inglise keeles
kuna vene allikaid
ei usalda
need on enamasti venemaalt
arstidega räägin vene keeles
kuna tähtis on kõigest aru saada
kõigist nüanssidest ja detailidest
tunnen vajadust hakata jagama
seda mida läbi teen
sest keegi sellest üldse ei räägi
kuid kirjutada vene keeles
tähendab lülituda infosfääri
koos venemaa allikatega
inglise keeles kui
kohalikud Eestis ei märka
eriti need kellele on tähtis
ja tahaks jutustada
aga ingliskeelsed ja teised on kaugel
eesti keeles ma ei suuda seda kõike kirjeldada
kirjutada kahes või kolmes keeles
väga isiklikke asju on võimatu
väga üksildane on kõige sellega
OO
täna mu rinnad valutavad
eile püüdsin uinuda
lamasin kõhuli
ja tundsin neis seda lähenevat valu
nii äratuntavat
viimasest 35 aastast
ja lahkuvat mu kehast
kas tõesti tulevad veel ühed päevad
enne operatsiooni
või lausa operatsiooni ajal
ja kuidas see siis on
algasid päevad
viidi operatsioonisaali
ärkasin ja enam neid pole
mitte kunagi
nii?
ja ka rindu varsti ei ole
kogu valukogemus vajub mingisugusesse mälestusse
kehalisse
nagu see oli
ja algab kõik
teiste kogemustega
ja uuesti valusatega
tundub võimatu olla naine
ilma suure taluvuseta valude suhtes kehas
isegi pärast seda kui lõigatakse välja kõik
mis määratles sind naisena
OO
haiglas
raseeriti
ootan millal viiakse operatsioonile
juua tahaks
aga ei tohi
see on imelik
eemaldada terved elundid
et kauem elada
kas tõesti me pole siis jumalad
iseenesele
väsinud
OO
ma mõtlen vähist iga päev
kuigi mul seda polegi
aga ta on
elab mu kehas
nagu võimalus
nagu potentsiaalsus
nagu vältimatu tulevik
mida ma püüan ära hoida
lõigates ära enda osi
ma mõtlen sellest
mida ma tahan ära hoida
ära jätta
ära joosta
ära pääseda
keemiaravi kogemusest
ja otsustamisest
millise raviga alustada
milline jätta hilisemaks
ja elada iga päeva
igal minutil
ennustades
aitab ei aita
ma mõtlen sellest
kuidas vaarisa suri vähki
kuidas vanaisa suri vähki
kuidas vanaema suri vähki
kuidas isa muudkui ootas ja otsis endale vähki
nagu mingit õigustust oma aeglasele
enesetapule
alkoholiga
kuidas mina kõigi nende geenidega
lõikan ära oma terve keha osi
et mitte surra vähki
aga küllap millegi pärast veel
huvitav kuhu visatakse äralõigatud rinnad ja munasarjad?
see mis on naises kõige väärtuslikum
patriarhaadi meelest
OO
kas on võimalik leinata kaotust
ja samal ajal selle üle rõõmustada?
kas on võimalik karta kuni juuksejuurteni
ja tunda hõrku eelmaiku juukseotstes?
kas on võimalik karta et kahetsed tehtut
ja ühtlasi karta et ei kahetse?
kas on võimalik nautida eelmaiku
ja tunda iiveldust samal ajal?
OO
vahel tunnen ma rinnas
valu
kord vasakus
kord paremas
ja tahaks neid vajutada
silitada
rahustada
ning siis ma taipan
et mul pole neid enam
OO
eile läksin ma esimest korda ujuma
ainult supelpükstega
tabasin nõutuid pilke
olin koos sõpradega
see oli abiks
et ei võtnud kaitsehoiakut
tahan hakata käima basseinis
samuti
üks sõbranna ütleb
mis sa lähed lapsi ehmatama
oma hirmsate armidega
aga mina mõtlen miks ehmatama
need on ilusad
ja miks pole me kõik veel väsinud
kehade normatiivsusest
mitte ükski meie kehadest ju ei mahutu
sellesse normi
ja me kõik kannatame
aga ei võta ka vastu meist erinevaid kehi
mida me kardame?
Vene keelest tõlkinud Katrin Väli
