Meedium ongi sõnum

Ajakirjandus on ülemaailmses kriisis. Kirjutav meedia ei täida enam oma ülesandeid avalikkuse informeerijana ja võimu korralekutsujana, vaid pakub lugejanumbreid taga ajades aina sensatsioonilisemat ja madalalaubalisemat sisu. Ühine avalik ruum on paljudes riikides fragmenteerunud, igale arvamusele ja poliitilisele ideoloogiale vastab oma filtrimull, millest lugeja eelarvamusi vääravad tekstid läbi ei pääse. Arutelude…

Lähisuhtevägivald (LSV) on Eestis sedavõrd levinud, et sellest kirjutades ja rääkides on korduvalt kasutatud sõna „epideemia“.[1] Vägivaldne inimene võib ohvri isoleerida, ent vägivald ise ei sünni isolatsioonis. See, kuidas reageerib vägivallale ühiskond, mõjutab nii vägivallatsejaid ja ohvreid kui ka ühiskonda laiemalt. Mida ja keda peetakse vägivalla toimumise eest vastutavaks? Kuidas…

Viis viimast on Eesti ühiskonna jaoks kergesti määratletavad aastad. See on hirmude aeg, mis algas koroonahirmuga, jätkus sõja- ja vaesusehirmuga ning lõppu pole näha. Kui vaadata selle aja ajalehti, olgu veebis või paberil, siis suurem osa sellest, mille abil sai määratleda eelnenud kümmeaastakut, on alles. Ja kahjuks enamasti hullemana. Kordan…

Rahvaste enesemääramine on nüüdisaegse poliitilise mõtte ja rahvusvahelise õiguse keskseid põhimõtteid. Selle aluseks on ülev ja võimestav ideaal, mille sisuks on kollektiivi – rahva või rahvuse – vabadus soovimatust välisest sekkumisest ning võime määrata oma poliitilist staatust ja riigikorda ning kujundada vabalt oma majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut. Samas ei…