Eesti sotsiaalmeedias koguvad tuntust manosisuloojad, kes õpetavad noormeestele, kuidas olla „õige mees“, levitades hüpermaskuliinseid ja seksistlikke ideoloogiaid. Nende sisu levib videote kujul ennekõike TikTokis, Instagramis, aga ka YouTube’is. Peamiselt on nad keskendunud kolmele teemale. Esiteks treenimisnõu, mille käigus jagatakse nippe lihaste kasvatamiseks, mida on vaja teiste meestega kaklemiseks ja staatuse kinnistamiseks. Füüsiline võimekus tagab manosisuloojate sõnul ka naise sõltuvuse mehest, kuna vajatakse pidevat kaitset teiste meeste eest. Teiseks rõhutatakse rahalise edukuse olulisust, mis sageli on fokuseeritud kõrge riskiga krüptoinvesteerimisele. Rahaline edukus võimaldab meestel jällegi naiste üle ka finantsiliselt domineerida. Oma asjatundlikkust näidatakse nende kahe teemapunkti puhul pidevalt kaadritega, kus manosisulooja pingutab peegli ees oma lihaseid ning veedab aega superjahtidel ja luksuskorterites iseäranis Dubais. Viimaks keskenduvad manosisuloojad ka suhte- ja mentaliteedinõu andmisele, kus jagatakse nippe naistega suhtlemiseks, rõhutatakse enesedistsipliini olulisust ning räägitakse ka laiematest ühiskondlikest probleemidest, milles võetakse tugev ohvripositsioon. Meeste kannatustes nähakse süüdlastena progressiivsete ideoloogiate esindajaid – ennekõike naisi ja feministe –, kes ähvardavad manosisuloojate traditsioonilist maailmavaadet.

„Minu tüdruk ei lähe kunagi minuta klubisse ja palun saage aru, et see pole kontrollimine. Iga naine peab otsustama, kas ta on abikaasa või mitte. Sa võid olla väga usaldusväärne, aga miks sa ennast vabatahtlikult ohtu sead? Keegi võib ju sulle midagi joogi sisse panna – sa pead arvestama, et mehed on territoriaalsed.“(Parafraseering Eesti manfluka monoloogist sotsiaalmeedias.)

Manosisuloojate ideed levivad sotsiaalmeedias edukalt, sest vaatajates tekitatakse ärevust nende murede ja ebakindluste võimendamisega. Samal ajal pakutakse nendele muredele lahendusi, mis toovad manosisuloojatele rahalist kasu. Kohati võivad sellised videod vaatajate jaoks ka meelelahutuslikud olla, sest manosisuloojad flirdivad sageli eri vandenõuteooriatega. Soovitusalgoritmid soosivad niisuguse sisu levikut, sest tugevaid emotsioone tekitatakse nii manosisuloojate mõttekaaslastes kui ka neile vastandujates. Emotsionaalsed reaktsioonid aga suurendavad vaatajate kaasatust kas edasijagamiste, kommentaaride või video vaatamisaja kaudu. Vastandujaid ässitatakse reageerima vihaviljeluse käigus, nende kritiseerivad kommentaarid võimendavad sisu sotsiaalmeedias üha edasi, sest algoritmi ei huvita, kas kommentaar on kiitev või laitev.

Manosisuloojatel on tugev mõju noorte maailmavaatele ja tegudele. Nende levitatavad vaated normaliseerivad naistevastast vägivalda, näiteks USA-s, Kanadas ja UK-s on juba esinenud sotsiaalmeediast tõukunud naistetapmisi. Lisaks seavad manosisuloojad maskuliinsusele äärmiselt kitsad normid, mis seavad ohtu ka noormeeste ning eriti kväärnoorte heaolu. Kui õige mees saab olla vaid väga kitsal viisil, siis lõpuks ei tunne ennast keegi mugavalt ning see toob kaasa emotsioonide allasurumist, kahju vaimsele tervisele ja agressiivset käitumist. Näeme ka nende väärdumuste laiemat mõju – kui Eestis on tüdrukute vaated muutunud ajaga üha progressiivsemaks, siis poiste vaated on liikumas vastupidises trendis, nagu osutas IEA 2022. aasta rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring. See loob poliitikas omakorda soodsa pinnase paremäärmusluse levikuks. Ka hübriidsõja kontekstis võivad manosisuloojad anda Venemaale ahvatleva võimaluse Eesti ühiskonna polariseerimiseks.

Samal teemal

Roheline kommunism ja loomne kapitalism

Kui üldse, siis enamasti tuntakse taimi nende õite järgi, lehtede ja tõusmete järgi teatakse vähe. Muide, kimalased oskavad taimi ära tunda juba enne õitsemist. Kuid nii nagu putukailgi pole alati olulisim mitte valmik, vaid vähem tuntud vastne, nii ka taimedel on rohelised lehed füsioloogiliselt olulisemad kui õied. Taimede mõistmisel ongi…

Neoliberalismi kinnistumine Eestis

Sissejuhatus
Eelmisel suvel osalesin arvamusfestivali paneeldiskussioonil, mille teemaks oli vasakpoolse mõtte sotsiaalne kontekst Eestis. Küsiti, miks on Eesti ühiskonnas – nagu enamikus postsotsialistlikes Ida-Euroopa riikides – nii vähe toetust vasakpoolseks peetavatele ideedele. Viimastel riigikogu valimistel 2023. aastal sai ainus selgelt vasakpoolne partei, sotsiaaldemokraadid, kõigest 9,3% häältest. Ettevõtetele ei kehti reinvesteeritud tulu…

Elavad masinad

Mõni aasta tagasi avaldasin siinsamas Vikerkaares (2021, nr 10/11) oma essee „Tardunud utoopiad paradiisilinnas“. Juttu oli seal ka kriitik Paul Morley kirjutatud raamatust „Words and Music: A History of Pop in the Shape of a City“ (2003), kus populaarset muusikat kujutatakse ette kui virtuaalset, füüsiliste piirideta linna, milles liiguvad risoomselt…

Demokraatia varanduslikud alused

Kaotust kanda kui tulnud on teil oma arguse tõttu,
misjaoks tõukate siis taevaste kaela te süü?
Eks ise toetanud siis te türannide võimu ja valdust –
pakkudes teenima end. Orjuses ohkate nüüd.
Soloni kirjeldus Ateena oligarhiast[1]
Poliitikateooria on demokraatiat ajalooliselt vaadeldes seisnud dilemma ees. Ühest küljest on demokraatia ainus riigikord, mille kaudu olevat võimalik saavutada…
Vikerkaar