Eesti sotsiaalmeedias koguvad tuntust manosisuloojad, kes õpetavad noormeestele, kuidas olla „õige mees“, levitades hüpermaskuliinseid ja seksistlikke ideoloogiaid. Nende sisu levib videote kujul ennekõike TikTokis, Instagramis, aga ka YouTube’is. Peamiselt on nad keskendunud kolmele teemale. Esiteks treenimisnõu, mille käigus jagatakse nippe lihaste kasvatamiseks, mida on vaja teiste meestega kaklemiseks ja staatuse kinnistamiseks. Füüsiline võimekus tagab manosisuloojate sõnul ka naise sõltuvuse mehest, kuna vajatakse pidevat kaitset teiste meeste eest. Teiseks rõhutatakse rahalise edukuse olulisust, mis sageli on fokuseeritud kõrge riskiga krüptoinvesteerimisele. Rahaline edukus võimaldab meestel jällegi naiste üle ka finantsiliselt domineerida. Oma asjatundlikkust näidatakse nende kahe teemapunkti puhul pidevalt kaadritega, kus manosisulooja pingutab peegli ees oma lihaseid ning veedab aega superjahtidel ja luksuskorterites iseäranis Dubais. Viimaks keskenduvad manosisuloojad ka suhte- ja mentaliteedinõu andmisele, kus jagatakse nippe naistega suhtlemiseks, rõhutatakse enesedistsipliini olulisust ning räägitakse ka laiematest ühiskondlikest probleemidest, milles võetakse tugev ohvripositsioon. Meeste kannatustes nähakse süüdlastena progressiivsete ideoloogiate esindajaid – ennekõike naisi ja feministe –, kes ähvardavad manosisuloojate traditsioonilist maailmavaadet.

„Minu tüdruk ei lähe kunagi minuta klubisse ja palun saage aru, et see pole kontrollimine. Iga naine peab otsustama, kas ta on abikaasa või mitte. Sa võid olla väga usaldusväärne, aga miks sa ennast vabatahtlikult ohtu sead? Keegi võib ju sulle midagi joogi sisse panna – sa pead arvestama, et mehed on territoriaalsed.“(Parafraseering Eesti manfluka monoloogist sotsiaalmeedias.)

Manosisuloojate ideed levivad sotsiaalmeedias edukalt, sest vaatajates tekitatakse ärevust nende murede ja ebakindluste võimendamisega. Samal ajal pakutakse nendele muredele lahendusi, mis toovad manosisuloojatele rahalist kasu. Kohati võivad sellised videod vaatajate jaoks ka meelelahutuslikud olla, sest manosisuloojad flirdivad sageli eri vandenõuteooriatega. Soovitusalgoritmid soosivad niisuguse sisu levikut, sest tugevaid emotsioone tekitatakse nii manosisuloojate mõttekaaslastes kui ka neile vastandujates. Emotsionaalsed reaktsioonid aga suurendavad vaatajate kaasatust kas edasijagamiste, kommentaaride või video vaatamisaja kaudu. Vastandujaid ässitatakse reageerima vihaviljeluse käigus, nende kritiseerivad kommentaarid võimendavad sisu sotsiaalmeedias üha edasi, sest algoritmi ei huvita, kas kommentaar on kiitev või laitev.

Manosisuloojatel on tugev mõju noorte maailmavaatele ja tegudele. Nende levitatavad vaated normaliseerivad naistevastast vägivalda, näiteks USA-s, Kanadas ja UK-s on juba esinenud sotsiaalmeediast tõukunud naistetapmisi. Lisaks seavad manosisuloojad maskuliinsusele äärmiselt kitsad normid, mis seavad ohtu ka noormeeste ning eriti kväärnoorte heaolu. Kui õige mees saab olla vaid väga kitsal viisil, siis lõpuks ei tunne ennast keegi mugavalt ning see toob kaasa emotsioonide allasurumist, kahju vaimsele tervisele ja agressiivset käitumist. Näeme ka nende väärdumuste laiemat mõju – kui Eestis on tüdrukute vaated muutunud ajaga üha progressiivsemaks, siis poiste vaated on liikumas vastupidises trendis, nagu osutas IEA 2022. aasta rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring. See loob poliitikas omakorda soodsa pinnase paremäärmusluse levikuks. Ka hübriidsõja kontekstis võivad manosisuloojad anda Venemaale ahvatleva võimaluse Eesti ühiskonna polariseerimiseks.

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar