LUULE
Ott Kangilaski
Õnnesoov sünnipäevaks
Andra Teede
*elu peabki olema…, *kukkusin purjus peaga…, *me ei käinud põhja…
Aare Pilv
*hommikune herilane…, *mai hakul…, Kolm ligimest
Dmitri Kuzmin
Ideelis-poliitilise enesemääratlemisdeklaratsiooni asemel, *Järgmisel päeval…, *Kaks poissi ja tüdruk…, *kogu juunikuu…
Vene keelest tõlkinud Aare Pilv
Viire Nigol
Langenbergi eleegiad
Katkendeid
Timo Maran
Raiesmik
Walter de la Mare
Ratsanik, Hõbedane, Kõik möödunu, Kuulatajad
Inglise keelest tõlkinud Urmas Tõnisson
PROOSA
Herodotos
Kroisos, Atys ja Adrastos
Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kaarina Rein
Hermes Trismegistos
Poimandres
Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Neeme Näripä

Läänefjordide Auðuni lugu
Vanaislandi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Mart Kuldkepp
Lauri Pilter
Apaluusa
ARTIKLID
Neeme Näripä
Hermes Trismegistos ja “Corpus Hermeticum”
Mart Kuldkepp
Läänefjordide Auðuni lugu
Kontekstid ja konvergentsid
Mart Velsker
fs, François Serpent, Indrek Mesikepp ja teised
Aare Pilv
Tõnu Õnnepalu nihilistika
Jaak Tomberg
Realismi ja teadusliku fantastika nüüdisaegsest ühtevarisemisest
Linnar Priimägi
Valm nüüdiskultuuri heuristilise mudelina
Kadri Tüür
Ketramise semiootika
HüPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
18. loeng: pagulasaastad IV: Kirjandusuurimine USA-s
AKEN
Tony Judt
Mis elab ja mis on surnud sotsiaaldemokraatias?
Inglise keelest tõlkinud Siim Vatalin
Marju Lauristin
Sotsiaaldemokraatia jätkusuutlikkusest
KUNSTILUGU
Tiina Abel
Saateks Olev Mikiveri piltidele
VAATENURK
Tiit Hennoste
Unduski Tuglase-entsüklopeedia
Friedebert Tuglas, “Valitud proosat”
Piret Põldver
Iseendast väljas
Robert Randma, “Sigaret”
Maia Tammjärv
Rahulik muutuja Mihkel Kaevats
Mihkel Kaevats, “Eile hommikul ja täna”
Kristjan Pruul
Paipoiss Baricco
Alessandro Baricco, “Novecento”, “See lugu”

 

Samal teemal

Sulgvel ja sumbes

Kaks varast „kohtumist“ Kadriorus
Vaevalt keegi veel elavate kirjas olijaist on seisnud vastamisi Peeter Suure hiidkujuga pärastisel Vabaduse väljakul, kadus ta ju sealt varsti pärast esimest priiust. See pind pidi hiljem veel oma jao Suure lsamaa „Võidu“ ja „Adolf-Hitler-Platzi“ nime kandma. Minu enda eredaim mälestus sellest paigast pärineb Eesti Vabariigi 20.…
4-5/2024

Lugusid Eesti idaservast

Kui Eestis tuleks kellelgi mõte teha mingi „Peaky Blindersi“ tüüpi seriaal, siis leiaks selle tegevus aset Ida-Virumaal. Eesti idaosas oli 1930. aastatel poola, saksa, soome, rootsi ja läti keelt kuulda sama palju kui eesti keelt, seal moodustati jõuke ja Narva või Kiviõli taolistes paikades kandis iga poisikegi tulirelvi.
Üheks põhjuseks, miks…
3/2026

Miks toit ei saa ilus olla?

Kui me peame toitu, mingit rooga või einet, heaks või halvaks, mida me sel juhul täpsemalt hindame? Loomulik vastus on, et me hindame toidu maitset, seda, kuidas ta söömise käigus meie keelenäsadele ilmneb. Toit, mis maitseb hästi, on hea toit. See vastus on aga äärmiselt lihtsustav.[1] Maitse on toidu puhul…
3/2026

Nobeli kõne

Lugupeetud daamid ja härrad!
Alguses soovisin ma Nobeli kirjandusauhinna puhul jagada teiega oma mõtteid lootusest, aga kuna minu lootuseanumad on täiesti lõplikult tühjenenud, siis kõnelen ma hoopis inglitest.
I
Ma kõnnin aina ringiratast, edasi ja tagasi, ja mõtisklen inglitest, ja ma kõnnin ka praegu, ärge uskuge oma silmi, sest võib ehk tundudagi, et…
3/2026
Vikerkaar