LUULE
Ott Kangilaski
Õnnesoov sünnipäevaks
Andra Teede
*elu peabki olema…, *kukkusin purjus peaga…, *me ei käinud põhja…
Aare Pilv
*hommikune herilane…, *mai hakul…, Kolm ligimest
Dmitri Kuzmin
Ideelis-poliitilise enesemääratlemisdeklaratsiooni asemel, *Järgmisel päeval…, *Kaks poissi ja tüdruk…, *kogu juunikuu…
Vene keelest tõlkinud Aare Pilv
Viire Nigol
Langenbergi eleegiad
Katkendeid
Timo Maran
Raiesmik
Walter de la Mare
Ratsanik, Hõbedane, Kõik möödunu, Kuulatajad
Inglise keelest tõlkinud Urmas Tõnisson
PROOSA
Herodotos
Kroisos, Atys ja Adrastos
Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kaarina Rein
Hermes Trismegistos
Poimandres
Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Neeme Näripä

Läänefjordide Auðuni lugu
Vanaislandi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Mart Kuldkepp
Lauri Pilter
Apaluusa
ARTIKLID
Neeme Näripä
Hermes Trismegistos ja “Corpus Hermeticum”
Mart Kuldkepp
Läänefjordide Auðuni lugu
Kontekstid ja konvergentsid
Mart Velsker
fs, François Serpent, Indrek Mesikepp ja teised
Aare Pilv
Tõnu Õnnepalu nihilistika
Jaak Tomberg
Realismi ja teadusliku fantastika nüüdisaegsest ühtevarisemisest
Linnar Priimägi
Valm nüüdiskultuuri heuristilise mudelina
Kadri Tüür
Ketramise semiootika
HüPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
18. loeng: pagulasaastad IV: Kirjandusuurimine USA-s
AKEN
Tony Judt
Mis elab ja mis on surnud sotsiaaldemokraatias?
Inglise keelest tõlkinud Siim Vatalin
Marju Lauristin
Sotsiaaldemokraatia jätkusuutlikkusest
KUNSTILUGU
Tiina Abel
Saateks Olev Mikiveri piltidele
VAATENURK
Tiit Hennoste
Unduski Tuglase-entsüklopeedia
Friedebert Tuglas, “Valitud proosat”
Piret Põldver
Iseendast väljas
Robert Randma, “Sigaret”
Maia Tammjärv
Rahulik muutuja Mihkel Kaevats
Mihkel Kaevats, “Eile hommikul ja täna”
Kristjan Pruul
Paipoiss Baricco
Alessandro Baricco, “Novecento”, “See lugu”

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar