LUULE
Edna St. Vincent Millay
Itk
Inglise keelest tõlkinud T. H.
Jaan Ajalik
Püksid, *elegantsed asjad…, Tartu, september
P. I. Filimonov
Luulet
Vene keelest tõlkinud Katrin Väli
Andrus Kasemaa
*Kaks päeva…, *Tohutult pikk aeg…, *Kaugete jõgede sängides…, *Mõned me küla lesed…, *MILLEST teen kirstu…, Seagulls, *Tõde on see, et…
Lauri Sommer
*Las teised öelda…, *Väiksena olime…, Apnassaares, *Kukerpuu marjad…
Indrek Lõbus
xyy, lunastaja, ainus, mis meile, onu Arvu, isale
JUTUD
Mehis Heinsaar
Tagasitulek
Margus Tamm
Lapsepõlv Loksal, Vanaema surm, Rahutused Tallinnas, Teel Tartusse, Plink plonkil
Mart Kivastik
Esmaspäevast reedeni 11–02
ARTIKLID
Jürgen Beyer
Kas folkloristid uurivad rahva jutte?
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Triinu Pakk
Jack Goody
Rahvajutt ja kultuuriajalugu
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
Kärri Toomeos-Orglaan
Seitsme maa ja mere tagant
Küsimusi imemuinasjuttude päritolust
Madis Arukask
Regilaulud, eepos ja rahvuseks kirjutamise žanriprobleemid
Taisto Raudalainen
Tantsides suulise ja kirjaliku vahel
Millenaristliku pärimuse teisenemisi 19.–20. sajandi Venemaal
Kristiina Ross
Missioon ja mäng eesti kirjakeele sünnis
Cornelius Hasselblatt
Kui(das) Eestis hakati lugema (?)
Liina Lukas
Kohapärimus baltisaksa ballaadis
HüPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
22. loeng: stalinismist perestroikani I. Üldpilt
AKEN
Paul Krugman
Kas Euroopa on päästetav?
Inglise keelest tõlkinud T. P. ja M. V.
KUNSTILUGU
Elnara Taidre
Armastuse, mitte raha pärast – Tallinna XV Graafikatriennaal
VAATENURK
Tõnu Õnnepalu
Esivanemate üksikus
Lauri Sommer, “Kolm yksiklast”
Berk Vaher
Inimteel
Lauri Sommer, “Kolm yksiklast”
Valdur Mikita
M. Heinsaar, hämarolekus agulimetslane
Mehis Heinsaar, “Ebatavaline ja ähvardav loodus”
Urmas Vadi
Eesti sõjameeste vaimud tühjal väljal
Tiit Aleksejev, “Leegionärid”
Lauri Kitsnik
Kahe teraga leek
Andres Ehin, Fujitomi Yasuo, “Kuitund / Shiroi Hi / The if Hour”
Mariliin Vassenin
Nii on see alati olnud
Carolina Pihelgas, “Metsas algavad hääled”
Maarja Kaaristo
Inimene, loom, inimloom
Fanny de Sivers, “Jumala loomaaed – tuttav tundmatu maailm”
Valle-Sten Maiste
Ilmutuslikust mässajast, kellest on nii paljudele rõõmu
Walter Benjamin, “Valik esseid”

 

Samal teemal

Eesti meedia – (veel) vaba, aga kas ka kvaliteetne?

Eesti ajakirjandus on korraga vaba ja surve all – paradoks, mis tõstatab küsimuse mitte ainult meedia sõltumatusest, vaid ka selle kvaliteedist. Kui lugeja ootab faktitäpsust, allikakaitset ja pluralismi, siis reaalsus on sageli vastupidine: kiirustamine, omanike surve, poliitiline kallutatus ja järjest tugevnev tehisintellekti ning valeinfo mõju. Ajakirjandus ei ole enam enesestmõistetavalt…
10-11/2025

AI kui oopium rahvale

I want to believe
OK, nüüd on selline lugu, et kui te seda teksti näiteks viie aasta pärast loete ja ma täielikult eksisin, siis seda artiklit siin ei ole olemas. Aga kui mul on õigus, on siin must valgel kirjas, et ma ju ometi ütlesin seda teile ning olen kogu aeg…
10-11/2025

Valvekoera mõrv

Ajakirjandus on ülemaailmses kriisis. Kirjutav meedia ei täida enam oma ülesandeid avalikkuse informeerijana ja võimu korralekutsujana, vaid pakub lugejanumbreid taga ajades aina sensatsioonilisemat ja madalalaubalisemat sisu. Ühine avalik ruum on paljudes riikides fragmenteerunud, igale arvamusele ja poliitilisele ideoloogiale vastab oma filtrimull, millest lugeja eelarvamusi vääravad tekstid läbi ei pääse. Arutelude…
10-11/2025

Lähisuhtevägivalla kajastamine eesti meedias

Lähisuhtevägivald (LSV) on Eestis sedavõrd levinud, et sellest kirjutades ja rääkides on korduvalt kasutatud sõna „epideemia“.[1] Vägivaldne inimene võib ohvri isoleerida, ent vägivald ise ei sünni isolatsioonis. See, kuidas reageerib vägivallale ühiskond, mõjutab nii vägivallatsejaid ja ohvreid kui ka ühiskonda laiemalt. Mida ja keda peetakse vägivalla toimumise eest vastutavaks? Kuidas…
10-11/2025
Vikerkaar