LUULE
Edna St. Vincent Millay
Itk
Inglise keelest tõlkinud T. H.
Jaan Ajalik
Püksid, *elegantsed asjad…, Tartu, september
P. I. Filimonov
Luulet
Vene keelest tõlkinud Katrin Väli
Andrus Kasemaa
*Kaks päeva…, *Tohutult pikk aeg…, *Kaugete jõgede sängides…, *Mõned me küla lesed…, *MILLEST teen kirstu…, Seagulls, *Tõde on see, et…
Lauri Sommer
*Las teised öelda…, *Väiksena olime…, Apnassaares, *Kukerpuu marjad…
Indrek Lõbus
xyy, lunastaja, ainus, mis meile, onu Arvu, isale
JUTUD
Mehis Heinsaar
Tagasitulek
Margus Tamm
Lapsepõlv Loksal, Vanaema surm, Rahutused Tallinnas, Teel Tartusse, Plink plonkil
Mart Kivastik
Esmaspäevast reedeni 11–02
ARTIKLID
Jürgen Beyer
Kas folkloristid uurivad rahva jutte?
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Triinu Pakk
Jack Goody
Rahvajutt ja kultuuriajalugu
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
Kärri Toomeos-Orglaan
Seitsme maa ja mere tagant
Küsimusi imemuinasjuttude päritolust
Madis Arukask
Regilaulud, eepos ja rahvuseks kirjutamise žanriprobleemid
Taisto Raudalainen
Tantsides suulise ja kirjaliku vahel
Millenaristliku pärimuse teisenemisi 19.–20. sajandi Venemaal
Kristiina Ross
Missioon ja mäng eesti kirjakeele sünnis
Cornelius Hasselblatt
Kui(das) Eestis hakati lugema (?)
Liina Lukas
Kohapärimus baltisaksa ballaadis
HüPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
22. loeng: stalinismist perestroikani I. Üldpilt
AKEN
Paul Krugman
Kas Euroopa on päästetav?
Inglise keelest tõlkinud T. P. ja M. V.
KUNSTILUGU
Elnara Taidre
Armastuse, mitte raha pärast – Tallinna XV Graafikatriennaal
VAATENURK
Tõnu Õnnepalu
Esivanemate üksikus
Lauri Sommer, “Kolm yksiklast”
Berk Vaher
Inimteel
Lauri Sommer, “Kolm yksiklast”
Valdur Mikita
M. Heinsaar, hämarolekus agulimetslane
Mehis Heinsaar, “Ebatavaline ja ähvardav loodus”
Urmas Vadi
Eesti sõjameeste vaimud tühjal väljal
Tiit Aleksejev, “Leegionärid”
Lauri Kitsnik
Kahe teraga leek
Andres Ehin, Fujitomi Yasuo, “Kuitund / Shiroi Hi / The if Hour”
Mariliin Vassenin
Nii on see alati olnud
Carolina Pihelgas, “Metsas algavad hääled”
Maarja Kaaristo
Inimene, loom, inimloom
Fanny de Sivers, “Jumala loomaaed – tuttav tundmatu maailm”
Valle-Sten Maiste
Ilmutuslikust mässajast, kellest on nii paljudele rõõmu
Walter Benjamin, “Valik esseid”

 

Samal teemal

Roheline kommunism ja loomne kapitalism

Kui üldse, siis enamasti tuntakse taimi nende õite järgi, lehtede ja tõusmete järgi teatakse vähe. Muide, kimalased oskavad taimi ära tunda juba enne õitsemist. Kuid nii nagu putukailgi pole alati olulisim mitte valmik, vaid vähem tuntud vastne, nii ka taimedel on rohelised lehed füsioloogiliselt olulisemad kui õied. Taimede mõistmisel ongi…

Neoliberalismi kinnistumine Eestis

Sissejuhatus
Eelmisel suvel osalesin arvamusfestivali paneeldiskussioonil, mille teemaks oli vasakpoolse mõtte sotsiaalne kontekst Eestis. Küsiti, miks on Eesti ühiskonnas – nagu enamikus postsotsialistlikes Ida-Euroopa riikides – nii vähe toetust vasakpoolseks peetavatele ideedele. Viimastel riigikogu valimistel 2023. aastal sai ainus selgelt vasakpoolne partei, sotsiaaldemokraadid, kõigest 9,3% häältest. Ettevõtetele ei kehti reinvesteeritud tulu…

Elavad masinad

Mõni aasta tagasi avaldasin siinsamas Vikerkaares (2021, nr 10/11) oma essee „Tardunud utoopiad paradiisilinnas“. Juttu oli seal ka kriitik Paul Morley kirjutatud raamatust „Words and Music: A History of Pop in the Shape of a City“ (2003), kus populaarset muusikat kujutatakse ette kui virtuaalset, füüsiliste piirideta linna, milles liiguvad risoomselt…

Demokraatia varanduslikud alused

Kaotust kanda kui tulnud on teil oma arguse tõttu,
misjaoks tõukate siis taevaste kaela te süü?
Eks ise toetanud siis te türannide võimu ja valdust –
pakkudes teenima end. Orjuses ohkate nüüd.
Soloni kirjeldus Ateena oligarhiast[1]
Poliitikateooria on demokraatiat ajalooliselt vaadeldes seisnud dilemma ees. Ühest küljest on demokraatia ainus riigikord, mille kaudu olevat võimalik saavutada…
Vikerkaar