LUULE
Alexander Pope
Ood üksildusele
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
Doris Kareva
Hallilm
Mart Kangur
*hüüad “luuletus, luuletus!”…, *irdsed sõnad…, *meil on kriitiline…, *ma olen verinoor…, *täna jälle…, *kõik on ilus…, *carpe noctem…, *kevad kas sina…, *tasa tasa…, *nähtamatu käsi…, *kumb oli enne…
Sveta Grigorjeva
*äkki mõnikord…, baudelaire oli sitapea, *nonii räägi…, *mu luuletused…, *oma esimese…
Carolina Pihelgas
*Kui nad alla maa peale…, *Linn ajab…, *Udu lõikab…, *Jõudsime koju…, *Oktoobrilõpu lumi…, *Naine vajub…, *Tahaksin oma nime…, *Sellest jääb märk…, *Lumi on…, *Mida tõelisem…
Joanna Ellmann
*üksinduses oleme…, *hommikul ärkan…, *mäletan. leidsin end…, *ööd kukuvad…, *ronk on tulnud…
PROOSA
Toomas Raudam
Enesepiitsutaja Kaa, Kirjad
Eihei Dogen
Käesoleva tegelikkuse teostamine, Elu ja surm
Jaapani keelest tõlkinud ja kommenteerinud Alari Allik
Hieronymus
Õndsa Pauluse, Teeba munga elu
Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Marju Lepajõe
ARTIKLID
Marju Lepajõe
Hieronymuse mungaromaanidest
Lauri Sommer
Eraklusest
Valdur Mikita
Homo silvaticus
Alari Allik
Tühjad mõtted
Surmahetk Houellebecqi “Saare võimalikkuses” ja jaapani keskaegses ümbersünniõpetuses
Michael Foucault
Subjekti hermeneutika
Prantsuse keelest tõlkinud Neeme Näripä
Peeter Torop
Autokommunikatsioon ja identiteet
Philippe Lejeune
Autobiograafiline leping kakskümmend viis aastat hiljem
Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar
INTERVJUU
Philippe Lejeune
Elu kui jutustus
Küsitlenud ja prantsuse keelest tõlkinud Marek Tamm
HüPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
27. loeng: Stalinismist perestroikani VI: 1970.-1980. aastate kirjanikulood I. Vanemast kirjandusest Tammsaareni
KUNSTILUGU
Johannes Saar
Paul Sontag in memoriam
VAATENURK
Maarja Kaaristo
Porgandikristus ja tõlkekristus
Maarja Kangro, “Dantelik auk”
Ilona Martson
Noore Wertheri kannatused
Daniel Vaarik, “Praktikaaruanne”
Andreas Kalkun
Keele- ja meeleavaldused
Jaan Kaplinski, “Taivahe heidet tsirk”, Kauksi Ülle, “Palunõiaq”
Marek Tamm
Mihhail Lotman ja Peeter Torop: vahekokkuvõte
Mihhail Lotman, “Struktuur ja vabadus 1”; Peeter Torop, “Tõlge ja kultuur”
Krista Lillemets
Kohtumine Meie Ameerikaga
Ernesto Guevara, “Mootorrattapäevik”

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar