LUULE
Dylan Thomas
Kolm luuletust
Inglise keelest Märt Väljataga
Vahur Afanasjev
silla juures püüab inimene kala. Annika õpib moosi keetma. jälle kevad muud midagi. evolutsiooniline valik. kõige hullem on möödas
Kaur Riismaa
Koolilõpupidu, valge vein ja öö, viimased jutuajamised, purgiõlu, klassijuhataja, kirjanduse õpetaja, oma lemmikõpilasele, juunikuu 2011. Näitleja kuuleb kaubamaja valjuhääldis enese häält ja tardub
JUTUD
Kadri Kõusaar
Mahedad metsad
Vladimir Nabokov
Märgid ja sümbolid. Õed Vane id
INTERVJUU
Grigori Utgof, Toomas Hendrik Ilves
Ufgut, ufgut, velkam ut Semberland
Inglise keelest tõlkinud M. V.
ARTIKLID
Märt Väljataga
Jüri Kaarma ja Dylan Thomase “Surmad ja sisenemised”
Leif Kalev
Vabadus, võrdsus ja vendlus ning liberaaldemokraatliku riigi üleilmastumine
Raivo Vetik
Ideaalid ja hegemoonia
Rein Müllerson
Rahvusriik, heaoluriik või julgeolekuriik?
Kommentaar kommentaaridele
VAATENURK
Maarja Kangro
Feinschmeckerid, tulge vaatama
Ene Mihkelson, “Torn”
Aare Pilv
Häbematu ja robust
Ene Mihkelson, “Torn”
Tõnu Õnnepalu
VL ja JJ
Viivi Luik, “Varjuteater”, Jaak Jõerüüt, “Muutlik”
Johanna Ross
Miks häbeneda muinasjuttu?
Viivi Luik, “Varjuteater”
Daniele Monticelli
“Peasiseses Itaalias” kirjutatud raamat
Aare Pilv, “Ramadaan”
Toomas Haug
Joel Sang – irooniline jünger
Joel Sang, “Espresso”
Hasso Krull
Gilgameš tuleb maailma otsast
Gilgameši eepos
VIKERGALLUP

Eesti kirjandus 2010

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar