LUULE
Wislawa Szymborska
Vermeer
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Kaur Riismaa
Hommik
Karl Martin Sinijärv
Mittevalgusega riimudes, Ikka spordist mõteldes, Tabelimatslikult, Suure E aegu, Rahvustundeliselt, Haikulised riimid, Optimistlikult, Unevallast, Kureerivalt, Tõdemuslikult
Maarja Pärtna
*kaks korda kaks…, sees, *sügis on…, *öö asupaigaks…, *varsti on…
PROOSA
Mehis Heinsaar
Mees, kes ei teinud mitte midagi
Jan Kaus
Adaptatsioonid
Mart Kivastik
Vari
ARTIKLID
Madis Kolk
Ussisõnad Andrus Kivirähki dramaturgias
FORMALISMI KOLM MANIFESTI
Viktor Šklovski
Sõna elluäratamine
Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga
Ossip Brik
Nn vormimeetod
Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga
Juri Tõnjanov, Roman Jakobson
Kirjanduse ja keele uurimise probleemid
Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga
Märt Väljataga
Elav sõna ja süsteemne sõna
HÜPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
25. loeng: Stalinismist perestroikani IV: modernismi ümber (1)
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
25. loeng: Stalinismist perestroikani IV: modernismi ümber (2)
AKEN
Slavoj Žižek
Palgakodanluse mäss
Inglise keelest tõlkinud M.V.
KUNSTILUGU
Tõnis Saadoja
28 selget lauset
VAATENURK
Kairi Prints
Kivirähk, praevorst ja imetihane
Andrus Kivirähk, “Vombat”
Jan Kaus
Märkmeid Peeter Sauteri raamatust
Peeter Sauter, “Must Peeter”
Vilja Kiisler (Äripäev)
Õpetaja prügikasti kõrvalt
Olle Lauli, “Kodutus”
Meelis Oidsalu
Vihata eestlast – armastada inimest
Elo Viiding, “Kestmine”
VIKERGALLUP

Eesti kirjandus 2011

 

Samal teemal

Valvekoera mõrv

Ajakirjandus on ülemaailmses kriisis. Kirjutav meedia ei täida enam oma ülesandeid avalikkuse informeerijana ja võimu korralekutsujana, vaid pakub lugejanumbreid taga ajades aina sensatsioonilisemat ja madalalaubalisemat sisu. Ühine avalik ruum on paljudes riikides fragmenteerunud, igale arvamusele ja poliitilisele ideoloogiale vastab oma filtrimull, millest lugeja eelarvamusi vääravad tekstid läbi ei pääse. Arutelude…
10-11/2025

Lähisuhtevägivalla kajastamine eesti meedias

Lähisuhtevägivald (LSV) on Eestis sedavõrd levinud, et sellest kirjutades ja rääkides on korduvalt kasutatud sõna „epideemia“.[1] Vägivaldne inimene võib ohvri isoleerida, ent vägivald ise ei sünni isolatsioonis. See, kuidas reageerib vägivallale ühiskond, mõjutab nii vägivallatsejaid ja ohvreid kui ka ühiskonda laiemalt. Mida ja keda peetakse vägivalla toimumise eest vastutavaks? Kuidas…
10-11/2025

Ajakirjandus hirmude ajal

Viis viimast on Eesti ühiskonna jaoks kergesti määratletavad aastad. See on hirmude aeg, mis algas koroonahirmuga, jätkus sõja- ja vaesusehirmuga ning lõppu pole näha. Kui vaadata selle aja ajalehti, olgu veebis või paberil, siis suurem osa sellest, mille abil sai määratleda eelnenud kümmeaastakut, on alles. Ja kahjuks enamasti hullemana. Kordan…
10-11/2025

Rahvaste enesemääramine ja rahvusriiklus sõdadevahelises Eestis

Rahvaste enesemääramine on nüüdisaegse poliitilise mõtte ja rahvusvahelise õiguse keskseid põhimõtteid. Selle aluseks on ülev ja võimestav ideaal, mille sisuks on kollektiivi – rahva või rahvuse – vabadus soovimatust välisest sekkumisest ning võime määrata oma poliitilist staatust ja riigikorda ning kujundada vabalt oma majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut. Samas ei…
9/2025
Vikerkaar