LUULE
Christian Morgenstern
Vice versa
Saksa keelest tõlkinud Märt Väljataga
P.I. Filimonov
Vikipeedia evangeelium
Vene keelest tõlkinud Aare Pilv
Maarja Kangro
Bay View Hotel, Pesad, Aku vihmas, Miks ta kunagi midagi tähtsat ei ütle, Minerva kajakas, Frau Kalev
Andra Teede
*PETJA elas vanasti tänaval…
Kirsti Oidekivi
*kui palju linde…, Tuult, Number, Raadio, Harmoonia, Rebasejahist, *ükspäev ma lendasin…
PROOSA
Mehis Heinsaar
Seiklus metsas, Taim peas, Jõu tagasitulek
Margit Lõhmus
Kättemaks lollile libule, Süda puperdab
Kai Kask
Minu aasta
ARTIKLID
Charles Rosen
Vabadus ja kunst
Inglise keelest tõlkinud Triin Kallas
Marc-Olivier Padis, Märt Väljataga
Kultuuriajakirjad ja uued ideed
Prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff
Francesco Martínez
Postsotsialismi ahistus. Veel kümme aastat hiljem
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Aet Varik
AKEN
Paolo Flores d Arcais
Jumala asemikust primaadiks
Itaalia keelest tõlkinud Heidi Grenzen
KUNSTILUGU
Kati Ilves
Raoul Kurvitz Kumus
VAATENURK
(:)kivisildnik
Nudisti autoportree kindlakäelise formalistina
Hasso Krull, “Veel ju vist”
Ott Kilusk
Kummardus riimilisele luulele
Eda Ahi, “Maskiball”
Indrek Lillemägi
Püha päev ehk sügis ja talv ja
Tõnu Õnnepalu, “Kuidas on elada”
Martin Luiga
Mineviku lõustaga olevik
Elo Viiding, “Teised”
Berk Vaher
Tallinn, Kausi-kujuline katkestusküla
Jan Kaus, “Koju”
Mart Velsker
Palju kirjandust, palju kriitikat
Jan Kaus, “Elu ja kirjandus”
Vilja Kiisler
Parteipeol pühitsetud
Kalle Muuli, “Isamaa tagatuba”
VIKERGALLUP

Eesti kirjandus 2012

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar