LUULE
Kalju Kruusa
*NII PALJU LUND…, luuletajaks, naine kassiga, vere saunas, tühhja, vahel, pesupesu, ulmsi on ilmsi
Bei Dao
selge taevas, too kõige esmane, kaasteeline, üleminekuaeg, sool, õlilamp, reisipäevik, lugedes ajalugu
Hiina keelest tõlkinud Kalju Kruusa
Han Dong
mägilased, Suurest Metshanepagoodist, sa oled merd näinud, õrnem osa, heleda kuu käes, su käsi, hämarusele või kurbusele, tualeti vahejuhtum, armuelu, viimastel aastatel, vihm, lõpuks, Cao Xule
Hiina keelest tõlkinud Kalju Kruusa
Kunwar Narain
Delhi I: Delhi suunas, II: Tänane ajastik, Igal hommikul kell kümme, Kesköö, Kafka Praha, Ülejäänud luuletus, Neemipuu õied, unustamatu valu
Hindi keelest tõlkinud Mathura
Kirsti Oidekivi
*kõik on valgus…, sügis ja päike, ämblik ja ma ja, üks koht eestimaal, D ja E ja F ja, *mu isa, kes sa oled, haned, kuulasin tuule tulemist
PROOSA
Sven Vabar
Tulemaalased, Kuidas saada reaalseks, Hallid vesised limukad
Maarja Kangro
Žürii
ARTIKLID
Rein Müllerson
Draakon tiigri aastal
Inglise keelest tõlkinud Aet Varik
Hannes Hanso
Hiina raske tee suurvõimuks
Raul Allikivi
Draakoni tagasitulek
Elli Feldberg
Uuskonfutsianism Hiinas – alternatiiv kommunismile ja kapitalismile?
Katja Koort
Rokkmuusika ja poliitiline vastasseis Hiinas enne ja pärast Tiananmeni
Karin Dean
Uus ja vana Vietnam
Martti Kalda
Indiat ei ole olemas
Krista Lillemets
Brasiiliat demüstifitseerides
Anatole Kaletsky
Hiinaga rinnapistmiseks läheb meil tarvis uutmoodi kapitalismi
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
Victor Terras
Poeetiline vorm ja keelestruktuur eesti luules
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
HüPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
19. loeng: pagulasaastad V: poeetika ja modernism
KUNSTILUGU
Reet Varblane
Urmas Pedanik vaatab maailma
VAATENURK
Mart Velsker
Üksainus paradiis
Tõnu Õnnepalu, “Paradiis”
Maarja Kangro
Heeringa ja mutionu vend
Andrus Kivirähk, “Jumala lood”
Salmo Salar
Konksu konks
P.I. Filimonov, “Mitteeukleidilise geomeetria tsoon”
Margus Ott

Jan …Mets, “Teiste sõnadega”

 

Samal teemal

Sulgvel ja sumbes

Kaks varast „kohtumist“ Kadriorus
Vaevalt keegi veel elavate kirjas olijaist on seisnud vastamisi Peeter Suure hiidkujuga pärastisel Vabaduse väljakul, kadus ta ju sealt varsti pärast esimest priiust. See pind pidi hiljem veel oma jao Suure lsamaa „Võidu“ ja „Adolf-Hitler-Platzi“ nime kandma. Minu enda eredaim mälestus sellest paigast pärineb Eesti Vabariigi 20.…
4-5/2024

Lugusid Eesti idaservast

Kui Eestis tuleks kellelgi mõte teha mingi „Peaky Blindersi“ tüüpi seriaal, siis leiaks selle tegevus aset Ida-Virumaal. Eesti idaosas oli 1930. aastatel poola, saksa, soome, rootsi ja läti keelt kuulda sama palju kui eesti keelt, seal moodustati jõuke ja Narva või Kiviõli taolistes paikades kandis iga poisikegi tulirelvi.
Üheks põhjuseks, miks…
3/2026

Miks toit ei saa ilus olla?

Kui me peame toitu, mingit rooga või einet, heaks või halvaks, mida me sel juhul täpsemalt hindame? Loomulik vastus on, et me hindame toidu maitset, seda, kuidas ta söömise käigus meie keelenäsadele ilmneb. Toit, mis maitseb hästi, on hea toit. See vastus on aga äärmiselt lihtsustav.[1] Maitse on toidu puhul…
3/2026

Nobeli kõne

Lugupeetud daamid ja härrad!
Alguses soovisin ma Nobeli kirjandusauhinna puhul jagada teiega oma mõtteid lootusest, aga kuna minu lootuseanumad on täiesti lõplikult tühjenenud, siis kõnelen ma hoopis inglitest.
I
Ma kõnnin aina ringiratast, edasi ja tagasi, ja mõtisklen inglitest, ja ma kõnnin ka praegu, ärge uskuge oma silmi, sest võib ehk tundudagi, et…
3/2026
Vikerkaar