LUULE
Kalju Kruusa
*NII PALJU LUND…, luuletajaks, naine kassiga, vere saunas, tühhja, vahel, pesupesu, ulmsi on ilmsi
Bei Dao
selge taevas, too kõige esmane, kaasteeline, üleminekuaeg, sool, õlilamp, reisipäevik, lugedes ajalugu
Hiina keelest tõlkinud Kalju Kruusa
Han Dong
mägilased, Suurest Metshanepagoodist, sa oled merd näinud, õrnem osa, heleda kuu käes, su käsi, hämarusele või kurbusele, tualeti vahejuhtum, armuelu, viimastel aastatel, vihm, lõpuks, Cao Xule
Hiina keelest tõlkinud Kalju Kruusa
Kunwar Narain
Delhi I: Delhi suunas, II: Tänane ajastik, Igal hommikul kell kümme, Kesköö, Kafka Praha, Ülejäänud luuletus, Neemipuu õied, unustamatu valu
Hindi keelest tõlkinud Mathura
Kirsti Oidekivi
*kõik on valgus…, sügis ja päike, ämblik ja ma ja, üks koht eestimaal, D ja E ja F ja, *mu isa, kes sa oled, haned, kuulasin tuule tulemist
PROOSA
Sven Vabar
Tulemaalased, Kuidas saada reaalseks, Hallid vesised limukad
Maarja Kangro
Žürii
ARTIKLID
Rein Müllerson
Draakon tiigri aastal
Inglise keelest tõlkinud Aet Varik
Hannes Hanso
Hiina raske tee suurvõimuks
Raul Allikivi
Draakoni tagasitulek
Elli Feldberg
Uuskonfutsianism Hiinas – alternatiiv kommunismile ja kapitalismile?
Katja Koort
Rokkmuusika ja poliitiline vastasseis Hiinas enne ja pärast Tiananmeni
Karin Dean
Uus ja vana Vietnam
Martti Kalda
Indiat ei ole olemas
Krista Lillemets
Brasiiliat demüstifitseerides
Anatole Kaletsky
Hiinaga rinnapistmiseks läheb meil tarvis uutmoodi kapitalismi
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
Victor Terras
Poeetiline vorm ja keelestruktuur eesti luules
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
HüPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
19. loeng: pagulasaastad V: poeetika ja modernism
KUNSTILUGU
Reet Varblane
Urmas Pedanik vaatab maailma
VAATENURK
Mart Velsker
Üksainus paradiis
Tõnu Õnnepalu, “Paradiis”
Maarja Kangro
Heeringa ja mutionu vend
Andrus Kivirähk, “Jumala lood”
Salmo Salar
Konksu konks
P.I. Filimonov, “Mitteeukleidilise geomeetria tsoon”
Margus Ott
…
Jan …Mets, “Teiste sõnadega”

 

Samal teemal

Roheline kommunism ja loomne kapitalism

Kui üldse, siis enamasti tuntakse taimi nende õite järgi, lehtede ja tõusmete järgi teatakse vähe. Muide, kimalased oskavad taimi ära tunda juba enne õitsemist. Kuid nii nagu putukailgi pole alati olulisim mitte valmik, vaid vähem tuntud vastne, nii ka taimedel on rohelised lehed füsioloogiliselt olulisemad kui õied. Taimede mõistmisel ongi…

Neoliberalismi kinnistumine Eestis

Sissejuhatus
Eelmisel suvel osalesin arvamusfestivali paneeldiskussioonil, mille teemaks oli vasakpoolse mõtte sotsiaalne kontekst Eestis. Küsiti, miks on Eesti ühiskonnas – nagu enamikus postsotsialistlikes Ida-Euroopa riikides – nii vähe toetust vasakpoolseks peetavatele ideedele. Viimastel riigikogu valimistel 2023. aastal sai ainus selgelt vasakpoolne partei, sotsiaaldemokraadid, kõigest 9,3% häältest. Ettevõtetele ei kehti reinvesteeritud tulu…

Elavad masinad

Mõni aasta tagasi avaldasin siinsamas Vikerkaares (2021, nr 10/11) oma essee „Tardunud utoopiad paradiisilinnas“. Juttu oli seal ka kriitik Paul Morley kirjutatud raamatust „Words and Music: A History of Pop in the Shape of a City“ (2003), kus populaarset muusikat kujutatakse ette kui virtuaalset, füüsiliste piirideta linna, milles liiguvad risoomselt…

Demokraatia varanduslikud alused

Kaotust kanda kui tulnud on teil oma arguse tõttu,
misjaoks tõukate siis taevaste kaela te süü?
Eks ise toetanud siis te türannide võimu ja valdust –
pakkudes teenima end. Orjuses ohkate nüüd.
Soloni kirjeldus Ateena oligarhiast[1]
Poliitikateooria on demokraatiat ajalooliselt vaadeldes seisnud dilemma ees. Ühest küljest on demokraatia ainus riigikord, mille kaudu olevat võimalik saavutada…
Vikerkaar