LUULE
Kalju Kruusa
*NII PALJU LUND…, luuletajaks, naine kassiga, vere saunas, tühhja, vahel, pesupesu, ulmsi on ilmsi
Bei Dao
selge taevas, too kõige esmane, kaasteeline, üleminekuaeg, sool, õlilamp, reisipäevik, lugedes ajalugu
Hiina keelest tõlkinud Kalju Kruusa
Han Dong
mägilased, Suurest Metshanepagoodist, sa oled merd näinud, õrnem osa, heleda kuu käes, su käsi, hämarusele või kurbusele, tualeti vahejuhtum, armuelu, viimastel aastatel, vihm, lõpuks, Cao Xule
Hiina keelest tõlkinud Kalju Kruusa
Kunwar Narain
Delhi I: Delhi suunas, II: Tänane ajastik, Igal hommikul kell kümme, Kesköö, Kafka Praha, Ülejäänud luuletus, Neemipuu õied, unustamatu valu
Hindi keelest tõlkinud Mathura
Kirsti Oidekivi
*kõik on valgus…, sügis ja päike, ämblik ja ma ja, üks koht eestimaal, D ja E ja F ja, *mu isa, kes sa oled, haned, kuulasin tuule tulemist
PROOSA
Sven Vabar
Tulemaalased, Kuidas saada reaalseks, Hallid vesised limukad
Maarja Kangro
Žürii
ARTIKLID
Rein Müllerson
Draakon tiigri aastal
Inglise keelest tõlkinud Aet Varik
Hannes Hanso
Hiina raske tee suurvõimuks
Raul Allikivi
Draakoni tagasitulek
Elli Feldberg
Uuskonfutsianism Hiinas – alternatiiv kommunismile ja kapitalismile?
Katja Koort
Rokkmuusika ja poliitiline vastasseis Hiinas enne ja pärast Tiananmeni
Karin Dean
Uus ja vana Vietnam
Martti Kalda
Indiat ei ole olemas
Krista Lillemets
Brasiiliat demüstifitseerides
Anatole Kaletsky
Hiinaga rinnapistmiseks läheb meil tarvis uutmoodi kapitalismi
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
Victor Terras
Poeetiline vorm ja keelestruktuur eesti luules
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
HüPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
19. loeng: pagulasaastad V: poeetika ja modernism
KUNSTILUGU
Reet Varblane
Urmas Pedanik vaatab maailma
VAATENURK
Mart Velsker
Üksainus paradiis
Tõnu Õnnepalu, “Paradiis”
Maarja Kangro
Heeringa ja mutionu vend
Andrus Kivirähk, “Jumala lood”
Salmo Salar
Konksu konks
P.I. Filimonov, “Mitteeukleidilise geomeetria tsoon”
Margus Ott

Jan …Mets, “Teiste sõnadega”

 

Samal teemal

Kuidas mõelda mõtlemisest?

Kas mäletad mõnda lauset, mis muutis su elu? Minuga juhtus see aastaid tagasi heade mõtete linnas. Sõber Alan Voodla istus mu üürikorteri elutoa põrandal ja küsis: „Mida sa teed, kui sa ütled, et ma nüüd mõtlen?“ ning vastas pärast lühikest pausi: „Tegelt sa ootad.“ Pärast seda ei olnud elu enam…
7-8/2026

Õigus vabalt konnata

Lõppeks muudab psühhiaatria kõik inimesed oma eripärase psühhopatoloogia vangideks. Sellepärast ongi vaja . . . . jalutamisvabadust, võimalust minna ühest kohast teise. Säärase hulkumiseta, „õiguseta hulkuda“ . . . . ei saaks rääkida ka inimõigustest. Esmane inimõigus on õigus hulkuda.
François Tosquelles[1]
1.
Vabaduse mõtestamine osutub iseäranis tähtsaks vangistavates tingimustes. Vaimuhaiglad on Euroopa ajaloos olnud ühed julmemad sulgemiskohad, kuhu…
7-8/2026

AHT ja ATH – ühed hullud mõlemad?

„Mulle tundub, et kõige lihtsam on tulla mööda Tartu maanteed Kosele ja sealt Alavere risti kaudu Lehtmetsa ristile. Seal on juba ka viit muuseumi, kuhu on 15 km. Kohtumiseni Vargamäel!“ kirjutab abivalmis külastusjuht Kaire mulle ühel kirkal märtsipäeval. Enne seda olin läbi uurinud bussi-, rongi- ja trammimarsruudid, kuid ei midagi.…
6/2026

Eesti karikatuuri kartograaf

Karl August Hindrey on eesti karikatuuriloos erakordne tegelane. Ta on esimene kunstiharidusega karikaturist, esimene karikatuuriteoreetik, esimeste pikemate koomiksivormis piltjutustuste looja ning omas ajas mitmes mõttes uuendusliku huumorilehe Sädemed esimene tegevtoimetaja. Selle taustal on kummaline, et Hindrey pildilist loomingut pole seni põhjalikumalt käsitletud. „Karikaturist“ näib olevat vaid üks märksõna tema nime…
6/2026
Vikerkaar