LUULE
Kalju Kruusa
*NII PALJU LUND…, luuletajaks, naine kassiga, vere saunas, tühhja, vahel, pesupesu, ulmsi on ilmsi
Bei Dao
selge taevas, too kõige esmane, kaasteeline, üleminekuaeg, sool, õlilamp, reisipäevik, lugedes ajalugu
Hiina keelest tõlkinud Kalju Kruusa
Han Dong
mägilased, Suurest Metshanepagoodist, sa oled merd näinud, õrnem osa, heleda kuu käes, su käsi, hämarusele või kurbusele, tualeti vahejuhtum, armuelu, viimastel aastatel, vihm, lõpuks, Cao Xule
Hiina keelest tõlkinud Kalju Kruusa
Kunwar Narain
Delhi I: Delhi suunas, II: Tänane ajastik, Igal hommikul kell kümme, Kesköö, Kafka Praha, Ülejäänud luuletus, Neemipuu õied, unustamatu valu
Hindi keelest tõlkinud Mathura
Kirsti Oidekivi
*kõik on valgus…, sügis ja päike, ämblik ja ma ja, üks koht eestimaal, D ja E ja F ja, *mu isa, kes sa oled, haned, kuulasin tuule tulemist
PROOSA
Sven Vabar
Tulemaalased, Kuidas saada reaalseks, Hallid vesised limukad
Maarja Kangro
Žürii
ARTIKLID
Rein Müllerson
Draakon tiigri aastal
Inglise keelest tõlkinud Aet Varik
Hannes Hanso
Hiina raske tee suurvõimuks
Raul Allikivi
Draakoni tagasitulek
Elli Feldberg
Uuskonfutsianism Hiinas – alternatiiv kommunismile ja kapitalismile?
Katja Koort
Rokkmuusika ja poliitiline vastasseis Hiinas enne ja pärast Tiananmeni
Karin Dean
Uus ja vana Vietnam
Martti Kalda
Indiat ei ole olemas
Krista Lillemets
Brasiiliat demüstifitseerides
Anatole Kaletsky
Hiinaga rinnapistmiseks läheb meil tarvis uutmoodi kapitalismi
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
Victor Terras
Poeetiline vorm ja keelestruktuur eesti luules
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
HüPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
19. loeng: pagulasaastad V: poeetika ja modernism
KUNSTILUGU
Reet Varblane
Urmas Pedanik vaatab maailma
VAATENURK
Mart Velsker
Üksainus paradiis
Tõnu Õnnepalu, “Paradiis”
Maarja Kangro
Heeringa ja mutionu vend
Andrus Kivirähk, “Jumala lood”
Salmo Salar
Konksu konks
P.I. Filimonov, “Mitteeukleidilise geomeetria tsoon”
Margus Ott

Jan …Mets, “Teiste sõnadega”

 

Samal teemal

Kriisid kaelas, kriisid silmapiiril

Viimase kümnendi arengud annavad alust väita, et oleme – globaalselt, aga ka Eestis – jõudnud selgelt teistsugusesse ajastusse: kriiside ajastusse. Kriisid ei ole enam suhteliselt stabiilset kes1kkonda ja arengut häirivad isoleeritud üksiknähtused. Neid tuleb üha peale, sageli korraga, ja suur osa neist on ühel või teisel viisil omavahel seotud. Või…
Vikerkaar 6 2025

Stoikute paeluv ja pöörane filosoofia

Stoitsism on viimasel ajal muutunud populaarseks. Antiikaja stoitsismist inspi-reeritud modernse stoitsismi liikumine on sellest kujundamas üht juhtivat elu-filosoofiat, mida on näiteks kirjeldatud kui „uut zeni“.[1] Antiikajal tähistas „stoitsism“ filosoofiakoolkonda, mille rajas Zenon umbes 300 aastat eKr Ateenas. Ta kohtus oma järgijatega linna südames asunud maalitud sammaskäigus – kreeka keeles stoa…
Vikerkaar 6 2025

Julgeoleku imperatiiv: 1918 – 1924 – 1934

Tähistades 1939. aastal oma kuuekümne viiendat sünnipäeva, meenutas Konstantin Päts, et tema elu kõige pingelisem päev oli olnud 1918. aasta 17. detsember.[1] Kui arvestada, kuidas sel päeval Tallinnas toimunud sündmused teda isiklikult puudutasid, ei olegi see üllatav. Ehkki Päts juhtis sel ajal valitsust, pidi ta ohu eest varjuma ja magama…
Vikerkaar 6 2025

„Äbi tüdrukud“

Meedia vahendusel on aastate vältel populariseeritud seisukohta, et eesti külas üksikemasid ära ei põlatud.[1] Kinnituseks tuuakse „eesti talurahva elu parima kirjeldaja“ pastor August Wilhelm Hupeli tähelepanekud 18. sajandi viimasest veerandist. Hupeli järgi kurvastanud vaid mõni üksik lapsevanem, kui nende vallaline tütar rasestub. Laps tõstnud vallalise naise staatust, mida tähistas nii…
Vikerkaar 6 2025
Vikerkaar