LUULE
Vladimir Majakovski
Mõni sõna minust endast
Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga
Jürgen Rooste
Wiedemanni luik. Armastuse lõpp vol 2. Jõulusõit. *et elulaad on tõsine…
Kaarel Künnap
Kahekümne viieselt. Lapsepõlvedisko. Küüditaja süda
Maarja Pärtna
*lõpetasin kõne… *kas tõesti arvad… *Užupise majade vahel… *peale kümneaastast lahusolekut
Kristiina Tähtse
Eesti. ma sind tahan
Miina Leemets
Vale maletaja mälestus. Ood mulle. Valvur
Contra
Vägivaldne haikupärg. Kirjanike maja (omletipärg)
JUTUD
Maarja Kangro
Homaarid kahele
Urmas Vadi
Isa surm
ARTIKLID
Maire Jaanus
Õnn ja hullus
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Märt Väljataga
Zinovi Zinik
Postkaart Moskvast
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
Mihhail Epstein
Début de siècle ehk post-ilt proto-le. Uue sajandi manifest
Mihhail Epstein
Début de siècle ehk post-ilt proto-le. Uue sajandi manifest (järg)
Vene keelest tõlkinud Kajar Pruul
POSTSPOTSTOPPOTS
Tiit Hennoste
Dialoog, viga ja vaba tahe
Maarja Kangro
Kelle laipa ja millist retoorikat otsitakse?
Madis Kolk
Eesti teater 21. sajandil
Janek Kraavi
Postmodernism – samm tagasi
Priit Kruus
Tasandiku vaevad
Andres Kurg
Postmodernismist vaatemänguni ja sealt edasi
Oliver Laas
Protseduurne retoorika ja kinkivad brikolöörid
Valle-Sten Maiste
Postmodernismist ja nullindatest
Aare Pilv
Kirjake provintsist
Jaak Tomberg
“Praeguse” peadpööritav taastulek. Postmodernismi mõiste nüüdisaegsest funktsiooni(tuse)st
Piret Viires
Pärast postmodernismi
Märt Väljataga
Mõtleme veel
KUNSTILUGU
Jan Kaus
Andres Tali puudumise poeetika
VAATENURK
Epp Ollino
Ennäe, ennäe, ennäe
Maarja Kangro, “Kunstiteadlase jõulupuu”
Mariliin Vassenin
Üks kollane liblikas
Lauri Kitsnik, “Marmelaad”
Jan Kaus
Metafiktsionaalne nali
Mario Vargas Llosa, “Tädi Julia ja kirjamees”
Aapo Ilves
Matk üle luuleahelike
Aado Lintrop, “Annapurna”
Contra
Kas Wimbergi wärsid olid warem wangis?
Wimberg, “Wabastatud wärsid”
Piret Tali
Kui mees arvab, et naine arvab, et õnn on…?
Grete Marques, “Eesti naise õnn”
Joanna Ellmann, Robert Kurvitz
Eklektiline vaade armastusele
Andra Teede (koost.), “Lemberaamat”
Toivo Maimets
“Puust ja punaseks”
Richard Dawkins, “Luul jumalast”

 

Samal teemal

Roheline kommunism ja loomne kapitalism

Kui üldse, siis enamasti tuntakse taimi nende õite järgi, lehtede ja tõusmete järgi teatakse vähe. Muide, kimalased oskavad taimi ära tunda juba enne õitsemist. Kuid nii nagu putukailgi pole alati olulisim mitte valmik, vaid vähem tuntud vastne, nii ka taimedel on rohelised lehed füsioloogiliselt olulisemad kui õied. Taimede mõistmisel ongi…

Neoliberalismi kinnistumine Eestis

Sissejuhatus
Eelmisel suvel osalesin arvamusfestivali paneeldiskussioonil, mille teemaks oli vasakpoolse mõtte sotsiaalne kontekst Eestis. Küsiti, miks on Eesti ühiskonnas – nagu enamikus postsotsialistlikes Ida-Euroopa riikides – nii vähe toetust vasakpoolseks peetavatele ideedele. Viimastel riigikogu valimistel 2023. aastal sai ainus selgelt vasakpoolne partei, sotsiaaldemokraadid, kõigest 9,3% häältest. Ettevõtetele ei kehti reinvesteeritud tulu…

Elavad masinad

Mõni aasta tagasi avaldasin siinsamas Vikerkaares (2021, nr 10/11) oma essee „Tardunud utoopiad paradiisilinnas“. Juttu oli seal ka kriitik Paul Morley kirjutatud raamatust „Words and Music: A History of Pop in the Shape of a City“ (2003), kus populaarset muusikat kujutatakse ette kui virtuaalset, füüsiliste piirideta linna, milles liiguvad risoomselt…

Demokraatia varanduslikud alused

Kaotust kanda kui tulnud on teil oma arguse tõttu,
misjaoks tõukate siis taevaste kaela te süü?
Eks ise toetanud siis te türannide võimu ja valdust –
pakkudes teenima end. Orjuses ohkate nüüd.
Soloni kirjeldus Ateena oligarhiast[1]
Poliitikateooria on demokraatiat ajalooliselt vaadeldes seisnud dilemma ees. Ühest küljest on demokraatia ainus riigikord, mille kaudu olevat võimalik saavutada…
Vikerkaar