LUULE
Rainer Maria Rilke
Arhailine Apolloni torso
Saksa keelest tõlkinud M. V.
(:) Kivisildnik
101 ööbikut, luuletus lilledest, luuletus kirsiõiest nr 007, soldatid tulid küüditama, orduvennad grimmid, puuraiduri raske elu, seal kus seitse imet õitsevad
Wolf Biermann
Barlachi laul, Ja juba kaldale jõudnud, Kodumaa
Saksa keelest tõlkinud M. V.
Jürgen Rooste
Viimane laul jääkarudest
Kirsti Oidekivi
Päike, Sadanud vihma püha, Päike kaks, Vanadus on tarkus (vanasõna), *teen tähelepanelikku pannkooki…, Täna, *kui. ta valis…, *kõik NII TASAPISI…
Tõnis Vilu
*korralikes korterelamutes…, *läbi pitskardina…, sõnad on kauged täna, elu võimalikkusest eesti eff ess vees, *siin võiks olla…, *kõik möödunu…
PROOSA
Maarja Kangro
Chick lit ja tõlkekristused
Anti Saar
Vana Haraldi mälutöö
Zinovi Zinik
Märkmeid nüüdisajast
Vene keelest tõlkinud Marika Mikli
ARTIKLID
Jüri Lipping
Oidipuse juhtum: Pariisi protokollid
Jacques Rancière
Poliitilise kunsti paradoksid
Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar
Maarja Kangro
Jacques Rancière´i poliitiline esteetika
Mele Pesti
Caliban või kannibal?
Rumalast orjast meie aja kangelaseks
AKEN
John Lanchester
Marx 193-aastasena
Inglise keelest tõlkinud Toomas Rosin
HüPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
26. loeng: Stalinismist perestroikani V. Värsiõpetuse õppetunnid 2
KUNSTILUGU
Hanno Soans
Demokraatia tagasikaaperdamine esteetilistel põhjustel
VAATENURK
Mart Velsker
“Kogutud luuletused” ja Kalev Kesküla aeg
Kalev Kesküla, “Kogutud luuletused”
Joanna Ellmann, Robert Kurvitz
Lihtsus lumeväljadel
Carolina Pihelgas, “Õnnekangestus”
Ott Kilusk
Mälestusi “Mardikate määrajast”
Asko Künnap, “Mardikate määraja”
Tõnu Kaalep
Gesamtkunstwerk!
Asko Künnap (koostaja), “Kogu tõde. Kaardipakk kolm”

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar