Teine sugupool
tarurumalaid
kirju tumedast
teadvuse
ookeanist
lahkete marduste
saatel
teesid taskus
asun tõlkima
lumi maas
jälle ei oska
naiste juttu
kuidagi võtta
kindlasti häirivad
mind nimed
hamlet oidipus
ophelia elektra
nende ebaharmooniline karje
hulkuv piiritus
dissonantsi
põhjast
tarurumalaid kirju
tumedast
teadvuse
ookeanist
ei talu
tulevikku
minevikku ei talu
dissonantsi
oidipus elektra
rändavate vete ääres
teesid taskus
dissonantsi põhjast
Nacht in Hamburg
jääst kevadest
ja üleskistud adrust
aprilliõhtul
lõhnab reiv
võõraid palvemaju
võõraid sääri
koob videvik
koob rahva saatus
öös näeme lippe
millel rahva saatus
nälg orjus janu
kaelu siduv kett
nii kodumaal
kui keset ulguvett
nii kodumaal
kui keset ulguvett
üle madala muuli
zwei biere bitte
lahe pealt tuli
tuuli scheisse bitte
võõraid palvemaju
võõraid sääri
jääst kevadest
ja üleskistud adrust
keset ulguvett
kas usute te elu
pärast surma
palju küsimusi
kehitasin õlgu
värske vere järgi
kevadõhtul
lõhnab reiv
Tallinna litaania
ümber tiigi
ümmarguse rõngaslinna
laiad paekivist kanalid
tektooniline ulm
väikeste jälgede järgi
ihu suistub tuisus
tiigi ümber
tühjade meelte ring
tõsised laternatuled
paekivist muinasjutt
ümber tiigi
haldjate neoon
vari on kuidagi tuttav
väikeste jälgede järgi
varjude ruudustik põleb
varjusid tuisus
väikeste valude järgi
virvendab katkeb
ja vajub
vari on kuidagi tuttav
kammitseb kahtluste kius
kammitseb
mõistus hinge
haavadele määrin sitta
noorus läks mööda kui jõgi
varjude ruudustik põleb
väikeste valude järgi
kire värin õnne nutt
kanalid paekivist laiad
neoonide jahe vool
virvendab katkeb
kaunistab haavade sitta
Üksindus
suur inanna uks
üksik ründesalk lävel
mängib vanaviisi
raskepäraselt
saare hämaras
nukkub üksik hulgus
kolm grammi
üks berliner pils
päikse loodel
inanna ootab
veidi nukra
jumalagajätu-naeratusega
kiretu tuulekeer
su kleidivahus kadus
mu pisikese ego
kõige globaalsem neuroos
jalad rambed
meeleolu viinast
kui noor tseesar
balti porimauk
päikse loodel
saare hämaras
naise värske vere järgi
nimetu lein
sõbranaerul naaber
üksik hulgus
kui noor tseesar
leegib purpur spree
suur inanna uks
veel ilusam
kui unistustes
on meil hirm
Senamiestis
jätsin naise
kodu riigi töö
soontes veel veri
podiseb tasakesi
lauge laine tasa
nagu võõras kaunitar
needitud rihmaga
mängib mu turjal
mul on karu kere
mul on metskuldi karv
iga märja mätsuga
olen rohkem mees
soontes veel veri
lauge laine
heledasti kajab
needitud rihmaga
jätsin naise
kodu riigi töö
roodan rabad
kannan koormad
olen kumisev tühjus
võrsun kurekellaks
ümisen vanaviisi
mul on metskuldi hääl
uhke mardus kui
südame liivakell
aeglaselt
libistab viina
südame liivakell
südame viin
soontes veel veri
podiseb tasakesi
Neuer Friedhof
koirohtu unerohtu
roheline ingel jagab
tühjuvas kalmistupargis
kõrguvais plaatanioksis
sipelgapesalik linn
jälk kollakas udulaam
alandlik hämar ingel
ruskelt aurav sugu
kulmule kukub kastet
kulmule laskub lind
viin peibutab
tuhat kutsuvat tere-kätt
tõde on kusagil mujal
doktor on täna kodus
vikervihmas hubalumes
jäi ingel metsa sõrva
koirohtu unerohtu
tühjuvas kalmistupargis
suur tühi kabel krematoorium
palav tühjus nüüd on minu maja
sipelgapesalik linn
rohukõrsi ronib kõrva
mulla agar virgats
kale bioloogia ori
agoonia on kerge atraktiivne
kohe tunned hubalumes
kuidas kogu keha
päris füüsiliselt vastab
kaovad teadvus pulss refleksid
kehahing jääb aeglaseks
varjude ruudustik põleb
vanade varjude järgi
Tume ja kirgas
selged sümbolid täiuslik pilt
kanakull inglil käib
noolimas maksa
vanade varjude järgi
punase sügise terror
terroris langeb kõik
riik visnap uibu
karumari ploom
eneseteadvus
parandamatus saatuses
suur tühi ruum
külm päiksevalgus
vihkamine joodik vanas kõrtsis
kuhtumas mu kannibali-kired
on veidrusi ja
metsalise rahulik kontuur
roobitsesin sara alla
joomisest sain müürid
päikse loodel
kõige globaalsem neuroos
märg maastik
nagu vastne tseesar
nutsin sapiliseks
oma koolnuheinad
selged sümbolid täiuslik pilt
vana kõrtsi rahulik kontuur
ihude märjad närvid
pilkamas tukkuvat vaimu
kanalid paekivist laiad
teadvuste sipelgalinnas
saladust voolab kui mahla
maastik on kuidagi tuttav
