Sven Vabar
Tühi maja
Samal teemal
Sisenemised rännakul; Priidel, põld ja võluõlu
SISENEMISED RÄNNAKUL
Kontoris laua taga istub ristikumustrilise särgiga mees, jalg üle põlve. Tema ees arvutiekraanil helendab pooleliolev töö. Aga mehe pilk on hajevil. Ta küll püüab, kuid ei suuda keskenduda. Ta istub kesk teisi inimesi, kes on samuti arvutite taga ja erinevalt ristikumustrilise särgiga mehest on oma töösse süvenenud.
Mehe nimi on…
Kontoris laua taga istub ristikumustrilise särgiga mees, jalg üle põlve. Tema ees arvutiekraanil helendab pooleliolev töö. Aga mehe pilk on hajevil. Ta küll püüab, kuid ei suuda keskenduda. Ta istub kesk teisi inimesi, kes on samuti arvutite taga ja erinevalt ristikumustrilise särgiga mehest on oma töösse süvenenud.
Mehe nimi on…
Viimane laev
Mihály Vörösmarty mälestuseks
Oli veel pime, kui me teele asusime, ja me teadsime küll, et pole mõtet hellitada rumalat lootust, sest on täiesti ükskõik, kas on päev või öö, aga mõtlesime ikka, et tänagi lööb hahetama ja tõuseb päike, valgus laotub laiali ehk siis läheb valgeks ja me näeme üksteist, teise…
Oli veel pime, kui me teele asusime, ja me teadsime küll, et pole mõtet hellitada rumalat lootust, sest on täiesti ükskõik, kas on päev või öö, aga mõtlesime ikka, et tänagi lööb hahetama ja tõuseb päike, valgus laotub laiali ehk siis läheb valgeks ja me näeme üksteist, teise…
Ülim kunstiteos; Pask on minu poolel
ÜLIM KUNSTITEOS
„Millega te muidu tegelete?“
Ma polnud kindel, kas sihukest küsimust on üldse okei esitada või kuidas selle täpselt peaks sõnastama, aga miski mu reisikaaslase juures ütles, et ta tahaks, et ma seda asja uuriksin.
Ta pahvatas närviliselt naerma, kehitas õlgu ja ütles siis: „Ma situn.“
Silmad olid tal heledad, kahvatusinised nagu Velvet…
„Millega te muidu tegelete?“
Ma polnud kindel, kas sihukest küsimust on üldse okei esitada või kuidas selle täpselt peaks sõnastama, aga miski mu reisikaaslase juures ütles, et ta tahaks, et ma seda asja uuriksin.
Ta pahvatas närviliselt naerma, kehitas õlgu ja ütles siis: „Ma situn.“
Silmad olid tal heledad, kahvatusinised nagu Velvet…
Ela!
Imekaunil kevadhommikul päev enne ülestõusmispüha heitis direktor minut enne täistundi pilgu käekellale ja kinnitas veel kord kõikidele õpetajatele, kes seisid koos temaga Emajõe kaldal: ta tuleb, tema legendaarses punktuaalsuses pole põhjust kahelda. Seejärel vaatas koolijuht enda selja taha, kuhu oli kogunenud mitusada elevil gümnasisti, ja hüüdis valju baritoniga: üks minut.…
