Luule

Pablo Neruda
Ameerika, ma ei võta su nime asjata suhu
Hispaania keelest tõlkinud M. V.

Octavio Paz
Golden Lotuses;  Üks paljudest päevadest;  Läbi valguse minnes; Kirglik maastik; Nägu ja tuul; Näide; Suve käed; Värske nägu; Kaks keha
Hispaania keelest tõlkinud Hasso Krull, Carolina Pihelgas, Mariliin Vassenin

Gloria Gervitz
Ränded
Hispaania keelest tõlkinud Carolina Pihelgas

César Vallejo
Palverännak; Trilce
Hispaania keelest tõlkinud Mariliin Vassenin

Carlos López Degregori
Puu; Portree Aldanast, kes poeb jalgadest sisse; Suurte kullast tähtedega; Inimkeha tünni sees; Piigipõld; Pulm; Langenud hiilguse kirjeldus
Hispaania keelest tõlkinud Carolina Pihelgas, Hasso Krull, Mariliin Vassenin

Mario Montalbetti
Attari hull; *Vii sead ära…; H; Koitude järgnemine (fragment)
Hispaania keelest tõlkinud Mariliin Vassenin

Nicanor Parra
Kolm luuletust
Hispaania keelest tõlkinud Mariliin Vassenin

Roberto Juarroz
*Miski vaatab…; *Võib-olla on elu ainult…; *Kõik kaob….; *Üks aken on lahti… *Ikka tuleb hetk…; *On sõnu…
Hispaania keelest tõlkinud Carolina Pihelgas

Carlos Drummond de Andrade
Murelik; Suur maailm; Libu
Portugali keelest tõlkinud Hasso Krull

João Cabral de Melo Neto
Kanamuna; Aknad; Baleriin; Laud
Portugali keelest tõlkinud Hasso Krull

Proosa

Clarice Lispector
Armastus
Portugali keelest tõlkinud Leenu Nigu

Rubem Fonseca
Õhtune retk. 1. osa; Õhtune retk 2. osa
Portugali keelest tõlkinud Mele Pesti

 

Artiklid

Roberto Schwarz
Rahvuslik, sest jäljendatud
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk

Mele Pesti
Metsiku mõtte uus tulemine

Toomas Gross
Uued tuuled Ladina-Ameerika religioossel põllul

Oudekki Loone
Horror à la oligarquìa!

Gennaro Carotenuto
Quo vadis, Ladina-Ameerika?
Itaaliakeelsest käsikirjast tõlkinud Janek Fiume
Saabudes Maiquetía rahvusvahelisest lennujaamast Caracasesse, kleepub lämmatav õhk otse nahale. Ümbritsevatel küngastel, mida hispaania keeles tähistatakse sõnaga cerros, kerkivad taeva poole töölisklassi kvartalite barakid, rajatud justkui eimillelegi. Ilmselgelt on vaesus ja puudus inimestele siin igavesti kaaslaseks olnud. Kuid lehvivad lipud ja massiivsed murales (graffitimaalingud) Hugo Cháveze, tänavu märtsis vähihaiguse tõttu manalateele läinud ja kogu rahva poolt päevi taga nutetud presidendi näoga räägivad teist keelt. Need räägivad käimasolevast revolutsioonist.

 

Intervjuu

Ernesto Laclau Demokraatia, hegemoonia ja uued projektid Ladina-AmeerikasHispaania keelest tõlkinud Kristjan Pruul

Ernesto Laclau on tuntud kui polito­loog ja postmarksismi rajajaid. Kuigi ta elab juba aastakümneid Inglismaal, on side Argentina ja Ladina-Ameerika­ga talle endiselt väga tähtis.

 

Kunstilugu

Rael Artel
Kuidas siis ikkagi kanda punast?

 

Vaatenurk

Hasso Krull Lugu mehest, kes kukkus oma sokiauku Valdur Mikita, „Lingvistiline mets“

Tõeline Eesti kultuur on see, millele mõeldes kunagi ei teki tahtmist haarata püstoli järele: sellisel sundliigu­tusel poleks vähematki mõtet, sest siin läheb vähemalt leegiheitjat vaja.

 

Kaur Riismaa
Must lagi on meie ja fs-i toal
fs, „100% fs“

Evelin Arust
Luuletaja luuleväljal
Katrin Väli, „ktrn“

Alvar Loog
„Don’t blame it on my youth, blame it on my heart“
Indrek Lõbus, „Kirjad Hebronist“; Lauri Teder, „Mullikile“

Berk Vaher
Kui veest saab aur ja aurust vile
P.I. Filimonov, „Thalassa! Thalassa!“

Tiit Pruuli
Vana mehe armastus
Ain Kaalep, „Kodu kõikjal kaasas“
1999. aastal peab Ain Kaalep sõnu “Eesti Vabariik” võlusõnadeks.
Ain Kaalep on kindlasti õnnelik vana mees – tema suured unistused on täitunud. On vaba Eesti riik ja tema on selle riigi üks auväärsemaid õpetajaid. Mentor, Praeceptor Esto­niae (Jaan Krossi poolt omistet tiitel). Muidugi on selles riigis natuke ka rumalust, argust ja laiskust – Kaalepi kolme põhivaenlast.

Kaspar Kalvet
Noorte eestlaste elu ja seiklused Lõuna-Ameerikas
Ivo Tšetõrkin, „Minu Amazonas. Jõkke pissimine keelatud“; Mirjam Johannes, „Minu Toba. Sulgedeta indiaanlased“
Millist ühisosa võiks siis oodata kahelt raamatult, mille tegevuspaik asub ükstei­sest tühipalja 5000 kilomeetri kaugusel, üks Argentina poolkõrbes ja teine Amazo­nase vihmametsas? Selgub, et võrdlemisi vähe, nagu arvata oligi. Aga antud juhul vähemalt sama palju erinevuste tõttu, mis raamatute autorite vahel olid juba enne reisile minekut, kui selle pärast, kui väga nende sihtkohad geograafiliselt ja kultuuriliselt lahknesid.

 

Lembit Liivak
Jänku puhkab
John Updike, „Brasiilia“

 

Samal teemal

Tallinnast Nuuki ja tagasi

Pole palju neid kohti, mis Tallinnast vaadates tunduksid olevat kaugemal kui Nuuk. Eesti pealinn kuulub Läänemere-äärsesse maailma, mida iseloomustavad lühikesed vahemaad ja pidev kalkuleerimine: parvlaevad ja tankerid, torujuhtmed ja radarid. Meri, mis Eestit kahest küljest piirab, on piisavalt kitsas, et seda vaevata ületada, ja samal ajal küllalt rahvarohke, et peita…
4-5/2026

Korra lubadus ja piirid

Kas meil on veel rahvusvahelist õigust vaja? Uudiseid (eriti Trumpi viimase aasta tegude kajastust) jälgides tundub, et suurriigid on lõplikult keeranud selja rahvusvahelise õiguse fundamentaalsetele põhimõtetele nagu jõu kasutamise keeld, suveräänne võrdsus või siseasjadesse sekkumise keeld. Aina sagedamini kõlab väide, et Teise maailmasõja järgne maailmakord on lagunemas või juba lagunenud.…
4-5/2026

Sulgvel ja sumbes

Kaks varast „kohtumist“ Kadriorus
Vaevalt keegi veel elavate kirjas olijaist on seisnud vastamisi Peeter Suure hiidkujuga pärastisel Vabaduse väljakul, kadus ta ju sealt varsti pärast esimest priiust. See pind pidi hiljem veel oma jao Suure lsamaa „Võidu“ ja „Adolf-Hitler-Platzi“ nime kandma. Minu enda eredaim mälestus sellest paigast pärineb Eesti Vabariigi 20.…
4-5/2024

Lugusid Eesti idaservast

Kui Eestis tuleks kellelgi mõte teha mingi „Peaky Blindersi“ tüüpi seriaal, siis leiaks selle tegevus aset Ida-Virumaal. Eesti idaosas oli 1930. aastatel poola, saksa, soome, rootsi ja läti keelt kuulda sama palju kui eesti keelt, seal moodustati jõuke ja Narva või Kiviõli taolistes paikades kandis iga poisikegi tulirelvi.
Üheks põhjuseks, miks…
3/2026
Vikerkaar