Luule

Afanassi Fet
 *Sosin, arglik hingamine…
Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga

Kaur Riismaa
alnus incana; ökoton; *tädi naeris metsa vahel

Aare Pilv
Allegooriad; Tookord ja teinekord; Loovus; *hommik varasügis…

Helena Läks
*aeg-ajalt pääseb…; viies märts 2010

 

Proosa

Mudlum Korter number 43

Kalle Käsper
Eestlased; Varjud õhus

 

Artiklid

Boriss Eichenbaum
Kirjanduselu
Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga

Jaan Undusk
Sotsialistliku realismi lenduv reaalsus. Esteetika kui reaalpoliitika riist 

 

Intervjuu

Marju Lauristin
Kohustuslik kirjandus
Küsitlenud Urmas Vadi

Jan Kaus
„Sügisballi“ tegelased aastakümneid hiljem

 

Aken

Ivan Krastev
Kas Hiina on demokraatlikum kui Venemaa?
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk

Rein Müllerson
Venemaa – (võib-olla) demokraatlikum, Hiina – (kindlasti) paremini valitsetud
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Märt Väljataga

 

Kunstilugu

Daniele Monticelli
Ette ilmne või tõlkes/tõlgetes kaduma läinud?
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Triinu Pakk

 

Vaatenurk

Märt Väljataga Hästitehtud masinavärk
Urmas Vadi, „Tagasi Eestisse“

Janar Ala
Chalice’i vabadus
Chalice, „100% Chalice“

Toomas Haug
Déjà vu Oksaneniga
Sofi Oksanen, „Kui tuvid kadusid“

Marju Lepajõe
Mida teha?
Marek Tamm, „Monumentaalne ajalugu“

Seppo Zetterberg
Eesti keskaja uhke panoraam
Tiina Kala, Linda Kaljundi, Juhan Kreem jt., „Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg“

Samal teemal

Kolm õde eesti kunsti ajaloos

Sel kevadel ja suvel on Kumu kunstimuuseumis väljas lai ülevaade eesti kunsti ainulaadse sõsarkonna – kolme õe Kristine, Lydia ja Natalie Mei loomingust. Tegemist on kunstnikega, kes olid Eestis mitmeski esimesed või ühed vähestest – eelkõige naistena. Neist igaühel oli oma valdkond ja tihti ületati traditsioonipärasuse piire. Modernistlike kunstnikena soosisid…
4-5/2025

Hanno Kompuse tee kunstiteose tõlkijaks

Loomulikku stiili kohates oleme meeldivalt üllatunud, sest uskusime, et kohtume autoriga, aga leidsime inimese.
Tähendused saavad oma väärikuse sõnadelt, mitte ei anna seda neile.
Blaise Pascal, „Mõtted“
Nagu iga arutlejat, juhib ka siinkirjutaja sulge isiklik veendumus neist tingimustest, mis muudavad erialase käsitluse mõttekaks. Kui uurimisküsimus ei ole puhtalt teoreetiline, vaid puudutab elanud inimest…
4-5/2025

Gooti tähtedesse tõlgitud maalid

Kunstiloo ja -teaduse oluline probleem on ajast aega olnud silmaga nähtavate ja käega katsutavate teoste „tõlkimine“ tekstiks, kunstikirjutuseks. Sellest saadik, kui Homeros „Iliases“ Achilleuse kilpi kirjeldas, on retoorikas kõneainet pakkunud ekfraas – kunstiteose (või ka muu objekti, isiku või paiga) representeerimine kirjasõnas. Samas ei ole ekfraas pelk kirjeldus. Ühelt poolt…
4-5/2025

Tagantjärele targad arhitektuuriloolased

Mõisahoone pärandiloomes. Sõjad kui periodiseerimise algühik
Isegi valdkond nagu kunstiteadus jääb harva puutumata reaalpoliitikast – ja sõdadest. Nagu praegused konfliktid on värskelt meelde tuletanud, tavatsetakse sageli just kultuuriobjektide kaudu näidata mõne ala ajaloolist kuuluvust – neid tuuakse sõjaliste kokkupõrgetega kaasnevates diskussioonides ühe või teise teguviisi ideoloogiliseks õigustuseks. Aktuaalsed probleemiasetused lasevad meil…
4-5/2025
Vikerkaar