Vikerkaare toimetuse ettepanek premeerida Jaan Kaplinskit 64 000 euroga on leidnud toetust. Olgu värske tühjuse-numbri puhul toodud üks asjakohane pala meistri loomingust:

Miks ma mäletan aina
tühjust voodis ja laual
Johannese tühje silmi
tühjal verisel liual

tühjust kumamas vastu
kirikukella kõhus
tühje kiivitajaid
tühjas õhtuses õhus

minu tühje käsi
sinu tühjades kätes
tühje pikamaasõitjaid
tühjades lennukites

(Kogust “Uute kivide kasvamine”, 1977)

Kaplinski on Vikerkaares üles astunud üle poolesaja korra: esimene tekst, mälestuskild “Varemed”  ilmus augustis 1986 (ajakirja 2. numbris) ning viimati ilmus mõtisklus masinast kui Euroopa ideaalist (märts 2014). Vahepealsel ajal on ta meie veergudel kirjutanud muuhulgas fašismist, Gilgamešist, globaliseerumisest, Heideggerist, Jeesusest, Jordaaniast, jumalast, kahtlusest, keelest, Krullist, kuradist, Masingust, meelelahutusest, müüdist, Prometheusest, reaalarvudest, rändtuvidest, Sun-zist, Supilinnast, Tartu vaimust, Tom of Finlandist, Tuhkatriinust, tõest, unustusest, usust, uskmatusest, vanapaganast, vaimueliidist ja y-tähest.

Õnnitleme pärjatut.

 

Samal teemal

Kolm õde eesti kunsti ajaloos

Sel kevadel ja suvel on Kumu kunstimuuseumis väljas lai ülevaade eesti kunsti ainulaadse sõsarkonna – kolme õe Kristine, Lydia ja Natalie Mei loomingust. Tegemist on kunstnikega, kes olid Eestis mitmeski esimesed või ühed vähestest – eelkõige naistena. Neist igaühel oli oma valdkond ja tihti ületati traditsioonipärasuse piire. Modernistlike kunstnikena soosisid…
4-5/2025

Hanno Kompuse tee kunstiteose tõlkijaks

Loomulikku stiili kohates oleme meeldivalt üllatunud, sest uskusime, et kohtume autoriga, aga leidsime inimese.
Tähendused saavad oma väärikuse sõnadelt, mitte ei anna seda neile.
Blaise Pascal, „Mõtted“
Nagu iga arutlejat, juhib ka siinkirjutaja sulge isiklik veendumus neist tingimustest, mis muudavad erialase käsitluse mõttekaks. Kui uurimisküsimus ei ole puhtalt teoreetiline, vaid puudutab elanud inimest…
4-5/2025

Gooti tähtedesse tõlgitud maalid

Kunstiloo ja -teaduse oluline probleem on ajast aega olnud silmaga nähtavate ja käega katsutavate teoste „tõlkimine“ tekstiks, kunstikirjutuseks. Sellest saadik, kui Homeros „Iliases“ Achilleuse kilpi kirjeldas, on retoorikas kõneainet pakkunud ekfraas – kunstiteose (või ka muu objekti, isiku või paiga) representeerimine kirjasõnas. Samas ei ole ekfraas pelk kirjeldus. Ühelt poolt…
4-5/2025

Tagantjärele targad arhitektuuriloolased

Mõisahoone pärandiloomes. Sõjad kui periodiseerimise algühik
Isegi valdkond nagu kunstiteadus jääb harva puutumata reaalpoliitikast – ja sõdadest. Nagu praegused konfliktid on värskelt meelde tuletanud, tavatsetakse sageli just kultuuriobjektide kaudu näidata mõne ala ajaloolist kuuluvust – neid tuuakse sõjaliste kokkupõrgetega kaasnevates diskussioonides ühe või teise teguviisi ideoloogiliseks õigustuseks. Aktuaalsed probleemiasetused lasevad meil…
4-5/2025
Vikerkaar