Ave Taavet, 2020

Vikerkaare aasta hiti tuvastamine ei olnud tänavu keeruline. Selleks oli Henri Kõivu eepiline uurimus tselluloositehase saagast. Aasta aega ette valmistatud projekt andis ülevaate metsatöösturite, teadlaste, kohalike poliitikute ja riigikogulaste, aktivistide ja ajakirjanike tegevusest ja tõstis esile põhimõttelisi küsimusi teaduse ja poliitika suhtest, Eesti eesmärgist, kliimakriisist ja kaasava arendustegevuse võimalikkusest. Tehasesaaga ei olnud mitte ainult Vikerkaare 2020. aasta loetuim tekst, vaid teenis kiidusõnu ka paljudelt ajakirjanikelt, õppejõududelt ja asjaosalistelt. Loo autorit Henri Kõivu premeeriti Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemiaga.

Mõistagi kujundas ka Vikerkaare aastat käimasolev pandeemia. Aasta loetuimate tekstide hulka jõudsid kõik meie püsiautorite reaktsioonid kevadisele eriolukorrale, aga ka Jossif Brodski luuletus “Ära toast mine välja“, mis väärib üle lugemist ja kuulamist ka pühade eel.

Ühiskondlikult kõnetavad olid ka teised populaarsed artiklid: Eesti Üliõpilaste Liidu eestvedamisel tehtud uuringu põhjal kirjutas Piret Karro jaanuarinumbris “Ahistajaist õppejõudude välimääraja“. Karro teine populaarne artikkel vaatles rassimõtet Eestis kolme Baltoscandalil etendunud lavastuse kaudu; kunstiajaloolane Bart Pushaw vaatles jällegi rassimõtte minevikku. Inimesi kõnetas ja pani sotsiaalmeedias kaasa rääkima kinnisvara, linnaruum ja rahvusküsimus.

Ent Vikerkaar ei ole “Aktuaalne kaamera”. Aasta jooksul tahtsime pakkuda mõtisklusi ka ajatumatel teemadel. Erilist huvi pakkusid Toomas Loti artikkel ekspertiisi olemusest ja Andero Uusbergi artikkel mõtete ja tunnete seostest. Aga lugeda võiks ka meie suvist teemanumbrit taimedest ja kokkuvõtet möödunud aastakümnest!

Jõulud saabuvad ja paras aeg on uuendada Vikerkaare tellimust ja tellida teine ka sõbrale kingituseks. Ajakirja võib lugeda nii paberil kui oma lemmik e-lugeril.

2020. aasta populaarseimad tekstid Vikerkaare kodulehel olid (suvalises järjekorras):

Erinevad autorid, “Koroonablogi
Erinevad autorid, “Pandeemiamõtted I. Eriolukorrast
Erinevad autorid, “Pandeemiamõtted II. Majandusest ja piiridest
Kadri Aavik, “Ära ole lödipüks!
Roger Scruton, “Püha ja inimlik
Anders Härm, “Väikekodanlik kultuurifašism ja kunstiline dissensus. Henn Põlluaasa juhtum
Anders Härm, “Hipsterland ja simulatsioon
Nikolai Karajev, “Illusioonide isandad Eestimaa vitriinis
Ingrid Ruudi, “Eluruum soosuhete mõjutaja ja peegeldajana
Margot Olesk, “Vangla x inimene
Toomas Lott, “Kuuldused eksperdi surmast
Vilja Kiisler, “Oleks siis vähemalt sarmigi, kui kunsti ei ole
Piret Karro, “Laseme põhja selle valge laeva
Piret Karro, “Ahistajaist õppejõudude välimääraja
Bart Pushaw, “Eestlaste nähtav valgekssaamine
Andero Uusberg, “Tundes on mõtet
Ain Kaalep, “Öötuul
Jossif Brodski, “Ära toast mine välja

Samal teemal

Miks toit ei saa ilus olla?

Kui me peame toitu, mingit rooga või einet, heaks või halvaks, mida me sel juhul täpsemalt hindame? Loomulik vastus on, et me hindame toidu maitset, seda, kuidas ta söömise käigus meie keelenäsadele ilmneb. Toit, mis maitseb hästi, on hea toit. See vastus on aga äärmiselt lihtsustav.[1] Maitse on toidu puhul…
3/2026

Nobeli kõne

Lugupeetud daamid ja härrad!
Alguses soovisin ma Nobeli kirjandusauhinna puhul jagada teiega oma mõtteid lootusest, aga kuna minu lootuseanumad on täiesti lõplikult tühjenenud, siis kõnelen ma hoopis inglitest.
I
Ma kõnnin aina ringiratast, edasi ja tagasi, ja mõtisklen inglitest, ja ma kõnnin ka praegu, ärge uskuge oma silmi, sest võib ehk tundudagi, et…
3/2026

Kas puurikeeld viib loomade vabastamiseni?

Söögiks kasvatatavate loomade elukäik ja heaolu on küsimused, millele enamik inimesi iga päev ei mõtle. Viimastel aastatel on see teema siiski jõudnud avalikku ruumi ja enamate inimeste teadvusesse, eelkõige seoses kanade puuris pidamise keelustamise kampaaniaga, mis lubab parandada kanade elutingimusi ning anda tarbijatele võimaluse teha eetilisemaid valikuid. Kahtlemata on kampaania…
3/2026

Küülikusööjad

Sellal kui Ameerika linnad kulutasid miljoneid dollareid murukamara kultiveerimisele, kasvatasid Nõukogude linnad enda ümber aina laienevat haljendavate aianduskooperatiivide vööndit. Lääne vaatlejad liigitasid aianduskooperatiivid primitiivseteks paikadeks, mis on mõistetud kaduma suuresti sellepärast, et neil puudub linlik infrastruktuur nagu kanalisatsioon, vesi, elekter, prügivedu ning neis leidub vähe tänavaid või sillutatud alasid. Aiapidajad…
3/2026
Vikerkaar