Ave Taavet, 2020

Vikerkaare aasta hiti tuvastamine ei olnud tänavu keeruline. Selleks oli Henri Kõivu eepiline uurimus tselluloositehase saagast. Aasta aega ette valmistatud projekt andis ülevaate metsatöösturite, teadlaste, kohalike poliitikute ja riigikogulaste, aktivistide ja ajakirjanike tegevusest ja tõstis esile põhimõttelisi küsimusi teaduse ja poliitika suhtest, Eesti eesmärgist, kliimakriisist ja kaasava arendustegevuse võimalikkusest. Tehasesaaga ei olnud mitte ainult Vikerkaare 2020. aasta loetuim tekst, vaid teenis kiidusõnu ka paljudelt ajakirjanikelt, õppejõududelt ja asjaosalistelt. Loo autorit Henri Kõivu premeeriti Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemiaga.

Mõistagi kujundas ka Vikerkaare aastat käimasolev pandeemia. Aasta loetuimate tekstide hulka jõudsid kõik meie püsiautorite reaktsioonid kevadisele eriolukorrale, aga ka Jossif Brodski luuletus “Ära toast mine välja“, mis väärib üle lugemist ja kuulamist ka pühade eel.

Ühiskondlikult kõnetavad olid ka teised populaarsed artiklid: Eesti Üliõpilaste Liidu eestvedamisel tehtud uuringu põhjal kirjutas Piret Karro jaanuarinumbris “Ahistajaist õppejõudude välimääraja“. Karro teine populaarne artikkel vaatles rassimõtet Eestis kolme Baltoscandalil etendunud lavastuse kaudu; kunstiajaloolane Bart Pushaw vaatles jällegi rassimõtte minevikku. Inimesi kõnetas ja pani sotsiaalmeedias kaasa rääkima kinnisvara, linnaruum ja rahvusküsimus.

Ent Vikerkaar ei ole “Aktuaalne kaamera”. Aasta jooksul tahtsime pakkuda mõtisklusi ka ajatumatel teemadel. Erilist huvi pakkusid Toomas Loti artikkel ekspertiisi olemusest ja Andero Uusbergi artikkel mõtete ja tunnete seostest. Aga lugeda võiks ka meie suvist teemanumbrit taimedest ja kokkuvõtet möödunud aastakümnest!

Jõulud saabuvad ja paras aeg on uuendada Vikerkaare tellimust ja tellida teine ka sõbrale kingituseks. Ajakirja võib lugeda nii paberil kui oma lemmik e-lugeril.

2020. aasta populaarseimad tekstid Vikerkaare kodulehel olid (suvalises järjekorras):

Erinevad autorid, “Koroonablogi
Erinevad autorid, “Pandeemiamõtted I. Eriolukorrast
Erinevad autorid, “Pandeemiamõtted II. Majandusest ja piiridest
Kadri Aavik, “Ära ole lödipüks!
Roger Scruton, “Püha ja inimlik
Anders Härm, “Väikekodanlik kultuurifašism ja kunstiline dissensus. Henn Põlluaasa juhtum
Anders Härm, “Hipsterland ja simulatsioon
Nikolai Karajev, “Illusioonide isandad Eestimaa vitriinis
Ingrid Ruudi, “Eluruum soosuhete mõjutaja ja peegeldajana
Margot Olesk, “Vangla x inimene
Toomas Lott, “Kuuldused eksperdi surmast
Vilja Kiisler, “Oleks siis vähemalt sarmigi, kui kunsti ei ole
Piret Karro, “Laseme põhja selle valge laeva
Piret Karro, “Ahistajaist õppejõudude välimääraja
Bart Pushaw, “Eestlaste nähtav valgekssaamine
Andero Uusberg, “Tundes on mõtet
Ain Kaalep, “Öötuul
Jossif Brodski, “Ära toast mine välja

Samal teemal

Üks kadunud hõim

Lehelood haigustest, häiretest, põdemistest, suremise viisidest kuni enesetapuni ja toetatud enesetapuni on ajakirjaniku nägu ka juhul, kui kannavad edasi professionaalide mõtteid. Püüan kirjutada kontrastiks nii ajakirjanikule kui ka professionaalile.
Üks juhtum: noormees on olnud aastaid pidurdunud rõõmutus tööjõuetus olekus, ehkki on kunagi reipalt idamaade maadlust harrastanud. Ta teeb juttu enesetapumõtetest. Kliiniliselt…
7-8/2026

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026
Vikerkaar