Sügavad on musta tiigi veed ja
Tindivärvi. Räägitakse et kõige püham Draakon
Elab siin. Ükski inimsilm
Ei ole teda veel näinud, aga tiigi äärde
On ehitatud tempel ja võimud
On seadnud sisse rituaali. Draakon
Võib küll jääda draakoniks, aga inimesed
Oskavad teha temast jumala. Külaelanikud
Peavad head saaki ja ikaldusi
Tirtsuparvi ja keiserlikke komisjone
Makse ja taude väga püha Draakoni saadetuks. Kõik
Toovad talle ohvriks põrsakesi ja veinikanne nagu soovitab
Üks nende seast kellel selgeltnägev pilk.
Tema määrab ka hommikupalved ja
Õhtuhümnid.

               Ole tervitatud, Draakon, andideküllane!
               Au sulle võidupärjas,
               Isamaa päästja, Sina
               Oled kõikide draakonite seast väljavalitu
               Ning kõikide veinide seast on valitud ohvrivein.

Lihatükid vedelevad tiigi ümber kividel.
Rohi templi ees on veiniplekiline.
Ma ei tea, kui paljusid ohvriandidest
Draakon ka maitseb. Kuid metsa hiired ja
Mäe rebased on alati purjus ja ülesöönud.

               Miks on need rebased nii õnnelikud?
               Mida on need põrsakesed teinud?

Et neid tapetakse aastast aastasse ainult
Rebaste ümmardamiseks? Kõige püham Draakon
Tiigi üheksakordsetes sügavustes – kas ta teab
Et rebased röövivad teda ja söövad ta põrsaid
Või ta ei tea?

                                                                               Po Chü-i [Bai Juyi]
Saksa keelest tõlkinud Märt Väljataga

Samal teemal

Tõde ja rahvusvaheline õigus

Aprillikuine Vikerkaar võtab vaatluse alla geopoliitilised pained. Püüame meediaväljaannete kiire uudisvoo maalitud pildile sügavust lisada nii ajaloolises kui geograafilises plaanis. Numbri autorid tõmbavad paralleele Eesti ja Gröönimaa, USA ja Euroopa parempoolsete ning meie kaasaja ja rahvusvahelise õiguse kujunemisaastate vahele. Keskseks küsimuseks jääb – kas näeme uue maailmakorra teket või vana…
4-5/2026

Sulgvel ja sumbes

Kaks varast „kohtumist“ Kadriorus
Vaevalt keegi veel elavate kirjas olijaist on seisnud vastamisi Peeter Suure hiidkujuga pärastisel Vabaduse väljakul, kadus ta ju sealt varsti pärast esimest priiust. See pind pidi hiljem veel oma jao Suure lsamaa „Võidu“ ja „Adolf-Hitler-Platzi“ nime kandma. Minu enda eredaim mälestus sellest paigast pärineb Eesti Vabariigi 20.…
4-5/2024

Lugusid Eesti idaservast

Kui Eestis tuleks kellelgi mõte teha mingi „Peaky Blindersi“ tüüpi seriaal, siis leiaks selle tegevus aset Ida-Virumaal. Eesti idaosas oli 1930. aastatel poola, saksa, soome, rootsi ja läti keelt kuulda sama palju kui eesti keelt, seal moodustati jõuke ja Narva või Kiviõli taolistes paikades kandis iga poisikegi tulirelvi.
Üheks põhjuseks, miks…
3/2026

Mis tunne on olla taim?

Paco Calvo, Natalie Lawrence. Planta sapiens. Taimede olemuse jälil. Inglise k-st tlk Krista Kallis. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2025. (Bibliotheca scientiarum vitae, 2806-0938). 356 lk. 33.50 €.
2025. aasta sügise veetsin külalisteadlasena Prantsusmaal. Mu baasiks oli La Rochelle’i ülikool, kuid külastasin ka muid teadusasutusi ja töörühmi, et neile oma tegemisi tutvustada.…
3/2026
Vikerkaar