Sügavad on musta tiigi veed ja
Tindivärvi. Räägitakse et kõige püham Draakon
Elab siin. Ükski inimsilm
Ei ole teda veel näinud, aga tiigi äärde
On ehitatud tempel ja võimud
On seadnud sisse rituaali. Draakon
Võib küll jääda draakoniks, aga inimesed
Oskavad teha temast jumala. Külaelanikud
Peavad head saaki ja ikaldusi
Tirtsuparvi ja keiserlikke komisjone
Makse ja taude väga püha Draakoni saadetuks. Kõik
Toovad talle ohvriks põrsakesi ja veinikanne nagu soovitab
Üks nende seast kellel selgeltnägev pilk.
Tema määrab ka hommikupalved ja
Õhtuhümnid.

               Ole tervitatud, Draakon, andideküllane!
               Au sulle võidupärjas,
               Isamaa päästja, Sina
               Oled kõikide draakonite seast väljavalitu
               Ning kõikide veinide seast on valitud ohvrivein.

Lihatükid vedelevad tiigi ümber kividel.
Rohi templi ees on veiniplekiline.
Ma ei tea, kui paljusid ohvriandidest
Draakon ka maitseb. Kuid metsa hiired ja
Mäe rebased on alati purjus ja ülesöönud.

               Miks on need rebased nii õnnelikud?
               Mida on need põrsakesed teinud?

Et neid tapetakse aastast aastasse ainult
Rebaste ümmardamiseks? Kõige püham Draakon
Tiigi üheksakordsetes sügavustes – kas ta teab
Et rebased röövivad teda ja söövad ta põrsaid
Või ta ei tea?

                                                                               Po Chü-i [Bai Juyi]
Saksa keelest tõlkinud Märt Väljataga

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar