Blogi
-
Despoodi nõrkus
Stephen Kotkin on üks kõige sügavamaid ja viljakamaid Vene ajaloo uurijaid. Tema meistriteos on Jossif Stalini biograafia, millest on seni ilmunud kaks köidet: „Võimu paradoksid, 1878–1928“, mis pääses Pulitzeri preemia…
-
Surmaga võitleja
Ilmunud Vikerkaares 1991, nr 1 Vene XIX sajandi teise poole ühe tähelepanuväärsema filosoofi Nikolai Fjodorovitš Fjodorovi isiklik elu polnud sündmusterohke. Ta sündis 1828. a Tambovis vürst P. Gagarini ebaseadusliku pojana,…
-
Sõjapäevik. Hirm
-
Toimetajalt: Kuhu läheb hing?
Keiser Hadrianus lõi 138. aastal oma surivoodil lühikese meeldejääva luuletuse, mille Jaan Kaplinski on ümber pannud nii: Hingeke uitlik ja õrnake, keha peremees ja külaline, kuhukohta sa nüüd lähed kahvatu,…
-
Kolm kirja Märt Väljatagale
Ilmunud Vikerkaares 2002, nr 1 08. mail 1985. a. Tallinnas Noor Sõber – – olen lõpuks ometi jõudnud niikaugele, et võtan ette üle pea kasvanud kirjavõlgade likvideerimise. Sinu puhul Su…
-
Kliimamuutus, Covid ja globaalne ebavõrdsus
Olen korduvalt kritiseerinud seda, mis minu meelest on „maagiline“ või kvaasi-religioosne mõtteviis nende seas, kes pooldavad majanduskasvu ümberpööramist. Olen kritiseerinud Kate Raworthi huvitavat, aga läbinisti „maagilist“ raamatut ning pidanud debatti…
-
Ave Taavet, 2021Toimetajalt: Aastaga ei lõpe midagi
Sotsiaalmeedias levib nali, et oleme vaikselt lähenemas 2020. aasta märtsi 660ndale päevale. Koroonaviiruse pandeemia hakkab varsti tiksuma kolmandat aastat – kui aastal kui ajaühikul üldse veel mingit tähendust on. Aastanumbri…
-
Toimetajalt: Tehnovisioonid
Me elame endiselt progressiusku ajastul. „Inimkonda on võimalik täiustada tõepoolest lõpmatult, ja selle täiustamise kulgu, hoolimata nende inimeste sõnadest, kes tahaksid seda peatada, ei takista ükski piir peale selle maakera…
-
Toimetajalt: Sõjad võõrsil ja kodurindel
2020. aastal suri sõdade tagajärjel maailmas veidi alla 50 000 inimese. See arv on aasta-aastalt jäänud väiksemaks. 2015. aastal hukkus sõdades 150 000 inimest. Vietnami sõja lõpuaastatel, 1970ndate alguses ja…
-
Toimetajalt: Kirju köis läbi häbi ja isetegevuse kuni pensionini välja
Et köis koos püsiks, pole tarvis, et ükski kiud läbiks seda otsast otsani – selline oli üks 20. sajandi tähtsamaid filosoofilisi avastusi. Vikerkaaregi koospüsimiseks pole tingimata tarvis, et seda läbiks…
-
Toimetajalt: Poliitika kui aianduse jätk teiste vahenditega
Ülemaailmne alasti aianduse päev on täpselt kuu aja pärast, 1. mail. Vikerkaar pühendus hortikulturalismile aga juba märtsis. Numbri tuuma moodustab õigusteadlase Hent Kalmo pikk, empaatiline, nukker ja õpetlik essee Konstantin…
-
Toimetajalt: Üksinduse aeg
Aristoteles olla öelnud, et inimene on sotsiaalne loom, ent vähemalt tema ajast saadik on see loom muudkui otsinud üksindust. Jean-Jacques Rousseau, kelle arvamus sootsiumist ülemäära kõrge ei olnud, kirjeldas üksinduse võlusid järgmiselt:…
-
Toimetajalt: Hüvasti digikultuuriaasta, elagu digikultuur!
Kuigi ametlik digikultuuriaasta sai läbi, ei kao digimaailm oma kultuuri, ahvatluste ja ohtudega kusagile. Juba märtsis avaldasime kampaania-aasta puhuks Henri Kõivu tselluloositehase loo multimediaalse veebiversiooni. Koroonaepideemia muutis teema järjest teravamaks;…
-
Novus ordo Trumpi
Palusime sõpradel jagada oma mõtteid ja tundeid Donald Trumpi võidu üle. Saabus seitse kaastööd.
-
Toimetajalt: Äratage mind kümne aasta pärast taas!
Kui uinusite 2010. aastal talveunne ja ärkasite kümme aastat hiljem, siis saate nüüd Vikerkaarest lugeda, mis on vahepeal Eestis toimunud. Ülevaadet andma on kogunenud veerandsada asjatundjat ja teemad ulatuvad ajakirjandusest…
-
Toimetajalt: Eestlaste epidermis ja teisi tõuküsimusi
Nahavärvi ja tõukvaliteedi üle on siinmail peetud kirglikke arutelusid ammu enne USA politseivägivallast tõukunud ülemaailmset sisekaemushetke. 1846. aastal mõtiskles Karl Ernst von Baer koljuehituse rolli üle erinevate rasside vaimse võimekuse…
-
Toimetajalt: Taimede peal katsetatud inimesed
Arm, segadusse sind viib tuhatnäoline liikide küllus, kõik see lillede murd, millest on tulvil see aed, nii igalaadsed on neil nimed ning nemad üksteise võidu kuulmeid ründavad sul, võõramoelised kõik.Nii…
-
Toimetajalt: Pilk eestivene maailma (pandeemiast rääkimata)
Aeg-ajalt tasub endale ikka meelde tuletada Eestis eksisteerivat venekeelset maailma ja püüda ka oma maailma näha venekeelsete silmadega. Nii tekib väljasseis, eksotoopia ja kummastusefekt – pärinevad ju need kaks 20.…
-
Koroonaviiruse sõjamajandus
Kas maailm on koroonaviirusega sõjas? Veebruaris nimetas Xi Jinping Hiina jõupingutusi viiruse allasurumisel „rahvasõjaks“; äsja kuulutas Donald Trump ennast „sõjaaja presidendiks“, samal ajal kui Emmanuel Macron teatas, et Prantsusmaa on…
