$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Ma ei tea, kas ma istun siin üleval juba aastaid või aastakümneid. See torn on kõrge, vaid suured linnud jaksavad siia üles lennata ja pilvede ning torni ümber hõljuda. Vahel…
Ta tõstis kirve üles, hoidis hetke ja lõi. Kirves sähvatas õhus. Paari meetri kaugusel paku kõrval nokkiv pruun kana tõstis pea, kõõritas, kuulatas ja jätkas siis noka nagu nüri noaga…
Srečko oli nagu ilmutus. Tuli Malist, ÜRO sinikiivrite juurest, või õigupoolest praegu mitte enam Malist, vaid hoopis Gazast, kus ta oli värvikalt kirjeldanud mitut Iisraeli õhurünnakut, ja eestikeelses tõlkes oli äsja…
Anita oli sõprade ja tuttavate meelest maailma positiivsemaid inimesi. Tema juuresolekul hakati tahtmatult naeratama ja vahetati paar sõna, kuigi hetk tagasi ei pruukinud kellelgi olla jututuju. Ta läks isegi tööle…
Õhtune päike soojendas juba üpris kitsilt ja õhus oli tunda sügise hõngu. Pargis oli üsna palju rahvast, pinkidel istuvad või teineteise käevangus jalutavad vanainimesed, mõned keskendunud ilmega jooksjad, neiu, kelle…
„Püha issand, ongi peaminister,“ itsitas ämm ja piilus pooleldi kardina tagant, kuigi see ilmselt ei varjanud midagi. „Juuksed on küll sorakil nagu Boris Johnsonil või nagu oleks öö läbi joonud.“…
EESTI ÜKSIKLANE GALAPAGOSE SAAREL. Looduse inimene Oxfordi Inglise keelega. Prantsuse ilmaränduri poolt üles leitud. Prantsuse lehes „Le Petit Parisien“ awaldatakse wäljawõtteid jahilaewa „Firecrest’i“ wahiraamatust, kelle omanik, tuntud Prantsuse reisija Alain…
Kirjanik Samuel, mu hea, kuid veidi heitliku olekuga kolleeg, kes on jäänud paljudele mõistatuseks, ärkas keset ööd. Alles äsja oli ta rahutult unne vajunud, ent tema alateadvuse kompotis kääris kõik…
Ei oleks arvanud, et õhtu jälle nii külm on. Rõvedalt külm. Hommikul oli veel kõikjal sula, urbsel lumel oli pehme astuda. Nüüd on päevaga lume peale pressinud veest saanud libe,…
Ühel heal päeval sai Arturil ja Helenil linnaelust kõrini ja nad asusid maamaja otsima. Nad ei vajanud oma ellu enam põnevust. Hoopis vaikust ja rahu otsisid nad peale aastaid kestnud…
EESTI VANEMAPÕLVE INSENER GALAPAGOSE SAARTEL „Vene suurvürst“, kes põgenes revolutsiooni eest Umbes 10 aasta eest ilmus ühes inglise lehes teade, et inglise huvireisijad on ühel üksikul Vaikse ookeani saarel kohanud…
Kohtun temaga esimest korda. Õhkkond on täna kuidagi närviline, tundsin seda juba majja sisenedes. Meie vestluse üle valvav ametnik teatab, et kui hakkame rääkima teemadel, mis võivad välismaalaste kinnipidamiskeskuse mainet…
Markuša lamas selili. Lamas mingis mitte just eriti mugavas poosis, kuidagi tervenisti kangeks jäänult. Markuša lamas selili ja vaatas tähti. Arvestades, et tähti oli näha palju, oli koht, kus Markuša…
Palusime kümnel autoril kirjutada ühest autobiograafilisest tundekogemusest tõukuva lühijutu. Tulemused on teie ees. Anette Parksepp, “Süütunne” Kadi Viik, “Võrdlemisäng” P. I. Filimonov, “Abitusetunne” Jüri Kolk, “Ilmajäetusetunne” Peeter Sauter, “Enesehirm” Riste…
Mingil moel oli Ada mulle kõige lähedasem inimene. Või on praegugi. Me ei rääkinud palju, aga kui rääkisime, siis teadsime kohe, mida teine mõtles. Ma vähemalt arvan nii, sest ega…
Eelmised naabrid kolisid nii äkki, korraga oli maja tühi, müügikuulutus rippus väravas, vettis ja pleekis. Tahtjaid muidugi oli, käidi vaatamas, mõned meie uutest potentsiaalsetest naabritest tulid isegi meiega rääkima ja…
„Nii nagu sina teed, ei tee seda keegi,“ ütles tegevprodutsendi abikaasa ja tõstis šampuseklaasi vastu oma leemendavat põske. „Arvo teeb,“ ütles Marko. „Nojah, tema teeb. Aga sina teed sedasama, mida…
Ilmunud Vikerkaares 1992, nr 2 Valge Hobuse baaris oli Morel keskseks kujuks. Puujalga keerutades ilmus ta sinna üheksa paiku, tihti kogu päevaks peatuma jäädes. Baarilett toeks, lõi ta surnuks elupäevi…
Suviti käin ma spordiklubis, mis asub Pariisi 12. linnajaos Nationi väljaku kandis. See pole rahvast nii tuubil täis nagu mõni muu pealinna jõusaal, kus inimesed üheainsa trenažööri pärast sabas seisavad…
Minu noorem vend Njinjū väitis, et suudab oma varju kinni püüda. Temast aasta vanemana ei tahtnud mina ka alla jääda. Rivaalitsemine kasvas vendadevaheliseks võistluseks, kes sellega esimesena hakkama saab. Vaevatasu…
Ventspilsi spordiklubis kanti siniseid haiglasusse. Garderoobitädi andis need inimestele tasuta; mõni pakkis sussid omale kaasa, et iga kord mitte uusi küsida, ja nii tegin minagi, viskasin sinised nässakad seljakotti, näokreemiga…
Godzilla lamas köögipõrandal ja rääkis iseendaga. Tasane hääl kõmas koonulaes ja tuli looma pea seest välja, ilma et ta oleks lõugu liigutanud. Ta pea polnud suurem kui suur kilekott, mille…
Et meid leitaks Saarel olid kõik omavahel sugulased. Kõik peale naabripere. Sealne peremees oli lihtsalt nii hea mees, et vanaisa oli talle krundi kinkinud. Tal oli kuuekümnendatel ehitatud natuke imelik…
Piinlik, tõesti piinlik. Kuidas üldse saab matustel selline olla? Noh, sellises seisundis. Ja mis peamine – see tuli ei tea kust ja tabas Sebastian Rüütlit ootamatult, just siis, kui see…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.