$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Ma olen täiesti tavaline mees. Tõesti, täiesti tavaline. Töötan väikelinna volikogus. Vastutan lemmikloomade registri eest. Paaril korral on tulnud jutuks, et see ei ole vajalik ametikoht, et omavalitsus peaks õhem…
Jah, see oli 12. märtsil 1950 a., kui ma limbates «tormasin» oma valimisjaoskonna poole. Kui ma ütlen «limbates», siis pole seejuures vaja palju imestada, sest minu ajalikus instrumendis istub priske…
Salve oli oma ameti üle uhke. Oli ka põhjust. Kogu elu oli ta postivedajana ajalehti ja ajakirju kätte toimetanud, rõõmustanud ootajaid kirjadega armsamalt, linna kolinud lastelt või teises ilma otsas…
Süüdanud teise sigareti, tõstis ta pilgu halli taevasse, otsekui otsides sealt midagi. Külm näpistas, kuid ta talus seda vapra ükskõiksusega. Üks vähestest vananemise plussidest paljude miinuste kõrval oli just see…
Ööl, kui suve viimane noor kuu loodi, nägin unes üht meest. Unenägu läks käima vastu varahommikut, nagu ikka need unenäod, mida ärgates veel mäletatakse. Pärast ärkasin tuppa, kus juba oli…
Rea, Rea, sa ei tea, mis on hea ! Keegi neist, kellega ta maganud oli, ei olnud surnud. See teadmine mõjus kuidagi rahustavalt. Rea võttis püksirihma ära, asetas selle plastikkarpi…
„Illimar, palun jää veel siia, on vaja rääkida.“ „Kas homme ei saaks? Meil oli plaanis purilennukeid teispoole orgu lennutama minna. Hea tuuline ilm on praegu.“ „Küll jõuad. Eesti keel on…
Esimene peatükk: Isidorosest Kui ma esimest korda külastasin Aleksandria linna – see oli suure valitseja Theodosiuse teisel konsuliaastal,[1] nüüd on ta oma usus Kristusesse jõudnud inglite juurde –, sain seal…
(1) „Ja said lõpule viidud taevas ja maa ja kogu nende maailm“[1] (1Ms 2:1). Olles enne rääkinud mõistuse ja tajuvõime loomisest, võtab Mooses nüüd ette mõlema valmissaamise. Ta ei ütle,…
Esralase Heemani[1] jutustus: Ma jäin laagrisse Teebeses,[2] et hellitada end mõnude leebuses, ning mu rõivaks oli lilleline kuub oma veetluses. Ühel päeval, kui istusin koos armsate kaaslastega, paremate perekondade poegadega,…
Kuidas nägid välja esimesed ülikoolid? Ma näen kirikut, muidugi näen ma kirikut, katedraali. Selle tornid on kõrged, kaks torni, ülesse taevasse välja, samblase ja mustaks tõmbunud kivikatusega, mis siit-sealt vett…
KADRI JA PILDISTAMINE Enne kui ma kooli läksin, ei olnud meil omal fotoaparaati. Ema laenas kellegi käest digikaamera natukeseks ajaks ja siis läks lahti selline pildistamine, et oi-oi-oi. Ema tegi…
Üks Radioola otsis maandumispaika ja huugas võidukalt. Ta silmad särasid nagu tuhat kildudeks mõranenud elektronlampi ja rinnus rõkkas kindlameelse õnnetunde hümn. Elu oli lill – tule ääres vedeles kaks jumalat,…
Ööl, mil Vahur suri, ma talle ei helistanud ega kirjutanud. Istusin keldrihämaras ning komponeerisin riffe ja kirjutasin teksti bluusiloole „Risttee“. Veidike libistasin handsat ka. See annab bluusile konkreetsemad kontuurid. ::…
EMA RÄÄGIB Ema räägib: „Nad on hullemad kui fašistid.“ Ta on sündinud 1946. aastal ja sõda ta ei mäleta. Isa mäletab, tema on 1940. aastast. Räägib, kuidas mürsk lendas majja,…
Lii oli alati või vähemalt aastaid teadnud, et kui ta ostab auto, siis Volkswageni Põrnika. Põhimõtteliselt oli ka elektriauto peibutav variant, need liikusid ilusti vaikselt, kogu see keskkonnajutt ka, aga…
Sotsiaaldemokraat ja monarhia „Kas sa prints Philipi matusetseremooniat vaatasid?“ küsib siis Vitali mu käest. Astusin nimelt paar kuud tagasi, pärast suurt Vitali-poolset värbamistööd, sotsiaaldemokraatide venekeelsesse ühendusse. Mõtlesin, et no OK,…
Hästi toredad õhtud olid. Sa astud baari ja tellid joogi, on väga okei alguses istuda kohmetult ja vaikselt nurgalauas, kohe ei peagi midagi rääkima, sest sa alles jõudsid, aga sa…
„Pole midagi parata.“ Arst laiutas abitul ja samas kuidagi eleval ilmel käsi. „Mitu korda kontrollisin. Teised variandid on paraku välistatud.“ Miks paraku? Kas see nüüd tähendab midagi halba, midagi paratamatut,…
Oh vabadus, vooljuška! Vana taskuvaras Konstantin Opiatovitš astus Tampere vanglapääslast hoolikalt puhastatud põhjamaisele trotuaarile ning päikse ere valgus lõi talle kasteedina näkku. Ta oli vaba, vaba nagu Batumis valmistatud ebamugav…
Panin vekkeri helisema kümme enne kuut, et jõuda püksid vahetada – kodustes võõra inimese silme alla ilmuda poleks tulnud kõne alla ka siis, kui tegemist olnuks mehega. Betti vanust ma ei…
Muidugi poleks tasunud Melvinile mainida nõukogude telefoniputkat Tallinnas. Kuid ma olin ennast pärast teist vodkamartiinit lõdvaks lasknud. „Got trapped in your own soviet past, aren’t you?“ reageeris ta minu anekdootlikule…
Ma ei tea, kas ma istun siin üleval juba aastaid või aastakümneid. See torn on kõrge, vaid suured linnud jaksavad siia üles lennata ja pilvede ning torni ümber hõljuda. Vahel…
Ta tõstis kirve üles, hoidis hetke ja lõi. Kirves sähvatas õhus. Paari meetri kaugusel paku kõrval nokkiv pruun kana tõstis pea, kõõritas, kuulatas ja jätkas siis noka nagu nüri noaga…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.