LUULE
Czesław Miłosz
Mu ustav emakeel
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Maarja Kangro
Alienatsioon, Loovkirjutuse ülesanne, Kärnkonn, September, Ensüümid, Teie, Kell viis, Unenägu relativismist, HHHH
Jaan Ajalik
(unes nähtud), Kriisikäitumine, Pagaasi ja paunasid, *lapsena kartsin…, Veteran, Kuulake!
Eda Ahi
Aadamale, tantsutunnid gravitatsiooniga, La Lupale, viimne hani,
Jorgos Seferis
Astyanax. J.S-i laadis, Asine kuningas, Helena
Uuskreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kaarina Rein
PROOSA
Priit Parmakson
Kevade
Mart Kivastik
James Webbi teleskoop
Mudlum
Minu tädi Ellen
ARTIKLID
Roman Jakobson
Rahvusliku enesemääramise algus Euroopas
Inglise keelest tõlkinud M.V.
Jaan Undusk
Luterlik, valgustuslik ja romantiline keeleideoloogia meie vanemas kirjakultuuris
Kristiina Ross
Eesti teadustõlke eellugu ja hetkeväljavaated
Aleksei Miller
Identiteet ja lojaalsus Vene impeeriumi keelepoliitikas
Vene keelest tõlkinud Kajar Pruul, järelsõna Karsten Brüggemann
Yuri Slezkine
NSVL kui ühiskorter ehk kuidas sotsialistlik riik etnilist eristumist edendas I
Vene ja inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
Sergei Kruk
Läti sotsiaalse lõimumise kontseptsiooni kriitika
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Aet Varik
Tiit Hennoste
Keelega on JOKK
KUNSTILUGU
Hanno Soans
Vakatus ja vaba tahe
VAATENURK
Joanna Ellmann, Robert Kurvitz
Kakskümmend aastat oodatud debüüt
Mait Vaik, “Kõigil on alati õigus”
Margit Tintso
Surematust sõnast ja surelikust muust
Karl Martin Sinijärv, “Krümitor 0671”, “Sureliku muuga”
Mart Velsker
Tähed otsivad peretunnet
Jaan Malin, “Veljesto 90 (100)”, “Meile”
Janar Ala
Räestu rä-rä-rä-rägastikud
Lauri Sommer, “Räestu raamat”
Lauri Sommer
Ilmamuutuste kroonika
Kersti ja Marja Unt (koost.), “Seilates sadamata”
Martin Luiga
Kunnuse-lugemine
Mihkel Kunnus, “Minu eugeenika saladus”
FOORUM
Joel Haukka
Kas Läände põgenemisest polnud mingit kasu?

 

Samal teemal

Sulgvel ja sumbes

Kaks varast „kohtumist“ Kadriorus
Vaevalt keegi veel elavate kirjas olijaist on seisnud vastamisi Peeter Suure hiidkujuga pärastisel Vabaduse väljakul, kadus ta ju sealt varsti pärast esimest priiust. See pind pidi hiljem veel oma jao Suure lsamaa „Võidu“ ja „Adolf-Hitler-Platzi“ nime kandma. Minu enda eredaim mälestus sellest paigast pärineb Eesti Vabariigi 20.…
4-5/2024

Lugusid Eesti idaservast

Kui Eestis tuleks kellelgi mõte teha mingi „Peaky Blindersi“ tüüpi seriaal, siis leiaks selle tegevus aset Ida-Virumaal. Eesti idaosas oli 1930. aastatel poola, saksa, soome, rootsi ja läti keelt kuulda sama palju kui eesti keelt, seal moodustati jõuke ja Narva või Kiviõli taolistes paikades kandis iga poisikegi tulirelvi.
Üheks põhjuseks, miks…
3/2026

Miks toit ei saa ilus olla?

Kui me peame toitu, mingit rooga või einet, heaks või halvaks, mida me sel juhul täpsemalt hindame? Loomulik vastus on, et me hindame toidu maitset, seda, kuidas ta söömise käigus meie keelenäsadele ilmneb. Toit, mis maitseb hästi, on hea toit. See vastus on aga äärmiselt lihtsustav.[1] Maitse on toidu puhul…
3/2026

Nobeli kõne

Lugupeetud daamid ja härrad!
Alguses soovisin ma Nobeli kirjandusauhinna puhul jagada teiega oma mõtteid lootusest, aga kuna minu lootuseanumad on täiesti lõplikult tühjenenud, siis kõnelen ma hoopis inglitest.
I
Ma kõnnin aina ringiratast, edasi ja tagasi, ja mõtisklen inglitest, ja ma kõnnin ka praegu, ärge uskuge oma silmi, sest võib ehk tundudagi, et…
3/2026
Vikerkaar