LUULE
Czesław Miłosz
Mu ustav emakeel
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Maarja Kangro
Alienatsioon, Loovkirjutuse ülesanne, Kärnkonn, September, Ensüümid, Teie, Kell viis, Unenägu relativismist, HHHH
Jaan Ajalik
(unes nähtud), Kriisikäitumine, Pagaasi ja paunasid, *lapsena kartsin…, Veteran, Kuulake!
Eda Ahi
Aadamale, tantsutunnid gravitatsiooniga, La Lupale, viimne hani,
Jorgos Seferis
Astyanax. J.S-i laadis, Asine kuningas, Helena
Uuskreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kaarina Rein
PROOSA
Priit Parmakson
Kevade
Mart Kivastik
James Webbi teleskoop
Mudlum
Minu tädi Ellen
ARTIKLID
Roman Jakobson
Rahvusliku enesemääramise algus Euroopas
Inglise keelest tõlkinud M.V.
Jaan Undusk
Luterlik, valgustuslik ja romantiline keeleideoloogia meie vanemas kirjakultuuris
Kristiina Ross
Eesti teadustõlke eellugu ja hetkeväljavaated
Aleksei Miller
Identiteet ja lojaalsus Vene impeeriumi keelepoliitikas
Vene keelest tõlkinud Kajar Pruul, järelsõna Karsten Brüggemann
Yuri Slezkine
NSVL kui ühiskorter ehk kuidas sotsialistlik riik etnilist eristumist edendas I
Vene ja inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
Sergei Kruk
Läti sotsiaalse lõimumise kontseptsiooni kriitika
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Aet Varik
Tiit Hennoste
Keelega on JOKK
KUNSTILUGU
Hanno Soans
Vakatus ja vaba tahe
VAATENURK
Joanna Ellmann, Robert Kurvitz
Kakskümmend aastat oodatud debüüt
Mait Vaik, “Kõigil on alati õigus”
Margit Tintso
Surematust sõnast ja surelikust muust
Karl Martin Sinijärv, “Krümitor 0671”, “Sureliku muuga”
Mart Velsker
Tähed otsivad peretunnet
Jaan Malin, “Veljesto 90 (100)”, “Meile”
Janar Ala
Räestu rä-rä-rä-rägastikud
Lauri Sommer, “Räestu raamat”
Lauri Sommer
Ilmamuutuste kroonika
Kersti ja Marja Unt (koost.), “Seilates sadamata”
Martin Luiga
Kunnuse-lugemine
Mihkel Kunnus, “Minu eugeenika saladus”
FOORUM
Joel Haukka
Kas Läände põgenemisest polnud mingit kasu?

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar