On olnud debattiderohke aasta ja Vikerkaare populaarsemate artiklite rida peegeldab seda. Nagu ikka, loeti erinevaid žanre: luuletusi, arvustusi, online-mõtisklusi ja pikki tekste paberväljaandest. Korduvatest teemadest tõusid esile soo- ja rahvusküsimused, sotsiaalmeedia, demokraatia väljavaated ja keskkonnakriis. Huvi tunti ka igakuiste lugemissoovituste, Karl Marxi sünnipäeva ja särtsakate autorite ilukirjanduse vastu.

Uuele aastale astume vastu värskendatud ja aktiivsema blogiga, mitmekesisema ja ehk veidi eksperimenteerivama paberväljaandega, põhiliselt aga lubame jätkuvalt avaldada esseistikat, mis ei karda süvenemist, ilukirjandust, mis ei mahu raamidesse ja arvustusi, mis ei kooguta kellegi ees.

Jõulud saabuvad ja paras aeg on uuendada Vikerkaare tellimust ja tellida teine ka sõbrale kingituseks. Ajakirja võib lugeda nii paberil kui oma lemmik e-lugeril.

2018. aasta populaarseimad tekstid Vikerkaare kodulehel olid (suvalises järjekorras):

Aastalõpusoovid Sveta Grigorjevalt:

“[…]
eestimaa talved on karmid –
inimesed tõukavad bussis keegi ei naerata ja
ma kordan mu vanemad
surevad vaestena
kuigi on rabanud terve elu ja ma tahan et mu lapsed
saaksid pensionipõlves käia pilateses ja
püüda kala oma mägikodukeses kenakse saarekese peal
nagu mu soome sõbranna pensionäridest vanemad
jajah täpselt nii:
TAHAN OMA TULEVASELE
LAPSELE PENSIONIPÕLVES MÄGIONNI
JA RAHA ET KÄIA PILATESES
see on kõik mida ma soovin ja milleni
olen jõudnud nähes sel jaanuaril juba 30ndat
eestimaa talve:
pilates! ja mägionn!
ja haigekassa! ja kodakondsus mu
eesti vabariigile superlojaalsele
halli passiga isale!
ja talved lumega! ja
lumetormid nimedega nadežda! vera! ja
ljubov! aga võibolla siis
70 aasta pärast
ehk? aitäh
lumehelbeke tasa
tasa on rääkinud”

Samal teemal

“On salapärane ilm inimese ajud”

Inimese aju pole ajas suuremat muutunud, kuid meie arusaam haigusest ja tervisest on tõlgendustele avatud. Määratleme haigust enamasti läbi sotsiaalsete suhete – see on miski, mis takistab meie igapäevast toimimist, suhtlust või tööalast võimekust. Ühiskondlikud ootused, kindlustunne ja poliitiline kliima mõjutavad omakorda otseselt meie psüühilist seisundit. Ometi on vaimsete probleemide…
7-8/2026

Suvele vastu!

Juunikuine Vikerkaar pakub lugusid kõigest sellest, mida suurelt suveltki oodata – kultuurielamustest, kirjandusest ja toidust.
Ingrid Ruudi kirjutab Jaapani Teshima saare kunstimuuseumi külastusest. Seal saadud ruumikogemus ajendab mõtisklusi asketismi võimalikkusest ühiskonnas, kus minimalismistki on saanud tarbimismudel. Kas muutunud on maailm meie ümber või inimene ise, tema tähelepanelikkus ja imestamisvõime? Ometi võimaldab…
6/2026

Tõde ja rahvusvaheline õigus

Aprillikuine Vikerkaar võtab vaatluse alla geopoliitilised pained. Püüame meediaväljaannete kiire uudisvoo maalitud pildile sügavust lisada nii ajaloolises kui geograafilises plaanis. Numbri autorid tõmbavad paralleele Eesti ja Gröönimaa, USA ja Euroopa parempoolsete ning meie kaasaja ja rahvusvahelise õiguse kujunemisaastate vahele. Keskseks küsimuseks jääb – kas näeme uue maailmakorra teket või vana…
4-5/2026

Toimetajalt: Jätku leiba!

Meie suhe toiduga on muutunud ühtaegu nii isiklikumaks kui anonüümsemaks.
Ühelt poolt mõjutavad toidu osas tehtavaid valikuid üha enam inimese vaimsed väärtused. See, kuidas näeme teisi elusolendeid enda kõrval, kuivõrd tajume toidutööstuse ökoloogilist jalajälge ning milliseid eetilisi kategooriaid enda jaoks oluliseks peame. Teisalt pole toidu kasvatamine ja valmistamine enam loomulik osa…
3/2026
Vikerkaar