2017. aasta Nobeli kirjandusauhinna sai Kazuo Ishiguro. Andrei Ivanov meenutab kolme Ishiguro raamatut ja olukordi, kus ta neid luges: neid ei saa üksteisest lahutada.
Maia Tammjärv intervjueerib Armin Kõomäge: kirjanik plaanib keerata oma uues raamatus uue lehekülje.
Janek Kraavi jätkab käsitlust seksi kujutamisest ja obstsöönsusest: de Sade’ist, “Hallidest varjunditest”, sekka Kenderist, Kivisildnikust ja Leo Luksist. Raamatud on mõnikord rõvedad ja ropud.
Keiu Virro vaatleb nelja naisautori üheksat krimiraamatut. Igaühel need ei õnnestu.
Mart Niineste arvustab Freddy “Sigalindu”. Värsiraamat viib läbi eksistentsiaalsete kriiside.
Paavo Matsin kirjutab Nikolai Baturini “Fööniksburgi karussellist”. Raamatus on Viljandi vaimu, pühakirja ja teispoolsuse tunnetust.
Ave Taavet arvustab Madli Lippuri romaani “June/Julien”. Raamatus on intsesti, pühakirja ja teispoolsuse tunnetust.
Kertu Moppeli novell räägib fallosest kui maailmapeenisest.
Janar Ala kirjutab, kuidas raamatuid on mõnikord liiga palju (unustamata seejuures ka kana ja keedukannu).
Johannes Saar räägib Ede Raadikust, kunstnikust, kes on töötanud hulgilaos, supermarketis ja hotellis. Ervin Õunapuu jõulujutt “Mitte ainult leivast” räägib kunsti- ja raamatumaitsest. Selles on pühakirjatunnetust: “Ja ma ütlesin, et ta annaks mulle raamatu. Tema ütles mulle: „Võta ja söö see ära! See muutub su kõhus mõruks, kuid su suus on see magus nagu mesi.””
Hugh MacDiarmid luuletab lapsukese sündimisest. Mart Kangur luuletab kellekski teiseks olemisest. Kris Moor luuletab teistest kirjanikest ja armastusest. Aleksandra Tšoba luuletab armastusest ja kellekski teiseks olemisest.
Helen Pruul kirjutab filosoof Alain Badiou raamatust, mis jätab küsimused vastuseta. Terje Toomistu kirjutab Tiit Pruuli reisiraamatust: reisijal ei saa kunagi reisimisest villand. Allan Aksiim kirjutab jurist Lawrence Lessigi raamatust, mis tahab teistsugust autoriõigust.
Vikerkaare aastasisukorras on luuletajaid Homerosest Leonora Paluni; nobelistidest Montale, Pasternak, Seferis. Vikerkaare erinumbrid 2017. aastal rääkisid asjast, seksist, vastupanust, vene diasporaast, Kreekast, Euroopa Liidust ja maailma lõpust. Uue aasta avanumber kõneleb juba sünnist ja algusest.
